Kui varem on tekitanud enim vaidlusi erialade dubleerimine ülikoolides ja vastutusalade jaotus, siis tänavu haridus- ja teadusministeerium seda peatükki ülikoolidega avada ei taha.

"Küll aga me soovime arvestada tööjõuturu vajadusi. Ehk lähtuvalt [riiklikust] tööjõuprognoosist ja teistest meile tulnud ettepanekutest arutada, mida siis rohkem ja mida vähem õpetada," ütles ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ERR-ile.

Ülikoolid märkisid, et laiendada on vaja nii meditsiinitöötajate, psühholoogide kui ka õpetajate õpet.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk lisas, et viimase jaoks soovivad Tartu ja Tallinna Ülikool avada spetsiaalse õpetajate akadeemia programmi.

"Õpetajate akadeemia järgib eeskuju, mida IT-akadeemia on kümme aastat andnud ehk võtab ühe valdkonna eelisarendada ja seab seal väga selged sihid," selgitas Valk ERR-ile.

Tema sõnul on akadeemial kaks sihti.

"Ehk sisuliselt kahekordistada loodus- ja täppisteaduste õpetajakoolitust ja teisest küljest tugevdada haridusteaduste teadustaset mõnedes valdkondades, mis kiiresti arenevad," täpsustas õppeprorektor.

Suured sihid vajavad ka selget rahastust

Kõrghariduse rahastuse viimist 1,5 protsendini SKT-st peavad oluliseks kõik ülikoolid. Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et teadusrahastusest räägitakse palju, kuid õppetegevust toetatakse tänini liiga vähe.

"Ülikoolidel on ikkagi kohustus pakkuda kvaliteetset kõrgharidust ja lisaks sellele tuleb igasuguseid asju ja arendusi juurde. Ja me ei saa neid kohustusi täita sellise rahastuse tingimustes," sõnas Reiska.

Reimand nõustus, et raha saab eesootavate läbirääkimiste üheks oluliseks punktiks.

"Kahtlemata haridus- ja teadusministeerium taotleb riigieelarvest raha kõrghariduse rahastamise kasvuks. Kahjuks need otsused ei sõltu ainult meist, vaid need on ka laiemalt riigi otsused," lisas ta.

Rahastusega on tihedalt seotud ka eraraha ehk õppurite enda raha kaasamine. Aune Valk rõhutas, et tasuliste õppekavade juurdetegemine ei lahendaks ära kogu rahastusprobleemi, küll aga oleks tubliks abiks.

"Et me täiskasvanutele, kes õpivad osakoormusega, saaksime paindlikult seda õpet pakkuda. Tänane rahastussüsteem seda ei luba," märkis Valk.

Reimand sõnas aga, et eraraha kaasamine võib tähendada tasuta kõrghariduse võimaluse piiramist. Selle mahtu aga tema hinnangul vähendada ei tohiks.  

Üheks võimaluseks on nn mikrokraadid ehk "õpiampsud"

Üldiselt rõhutavad ülikoolid et eesmärk on püüda just tööl käivaid täiskasvanud õppureid, kes oleksid valmis maksma ja kes täisajaga õppida ei jõuaks.

Just täiskasvanud õppuritele mõeldes on viimasel ajal räägitud ka nn mikrokraadidest. Reiska selgitas, et mikrokraad või "õpiamps" oleks kursus, mille eest üliõpilane saaks näiteks kuus või ka 20 ainepunkti, kusjuures iga õpiamps eraldi mingid diplomit ei tagaks.

"Kui see oleks natukene paremini reguleeritud, siis inimene, kes võtab neid erinevaid mikrokraade, võiks saada lõpuks ka päriskraadi," lisas Reiska ja selgitas, et kui üliõpilane võtaks kolm erinevat 20-ainepunktilist "õpiampsu", saaks need kokku liita ja tulevikus nende eest ka üheaastase magistrikava diplomi väljastada.

Tõenäoliselt vajaksid "õpiampsud" ka õiguslikku regulatsiooni, nende struktuuri üle saakski halduslepingute läbirääkimiste ajal arutleda.

Oluline koht on ka eesti keele rollil kõrghariduses

Reimand ütles, et haridus- ja teadusministeerium sooviks läbirääkimiste käigus rääkida ka eesti keele rollist kõrghariduses. Ta märkis, et kõrghariduse praegused rahastuspõhimõtted on eesti keele rolli kõrghariduskeelena mõneti õõnestanud.

"Me peame eraldi teemaks võtma, et meil eestikeelse kõrghariduse pakkumine ei väheneks. See on Eestile kultuuriliselt, Eestile riigina tähtis," rõhutas Reimand ja lisas, et oluline on rääkida ka välistudengitele pakutavast eesti keele ja kultuuri õppest.

Seda on vaja teha selleks, et välistudengeid saaks Eestiga siduda, et nad panustaksid nii majandusse kui ka ühiskonda, selgitas Reimand: "Osal erialadest on selline Eestiga seondumine väga hea, aga mitte kõikidel erialadel."

Tartu Ülikool märkis oma kirjas, et osati võiks mõelda ka pehmematele keelereeglitele. Ülikooli õppeprorektor selgitas, et Tartu Ülikool on paar viimast aastat pakkunud ingliskeelseid üheaastaseid magistriõppekavasid, kus üliõpilased tulevad kohale vaid paariks nädalaks programmi alguses ja paariks nädalaks lõpus.

"Meil ei olegi mõeldud, et nad tuleksid Eesti tööturule või osaleksid Eesti ühiskonnas. See ongi mõeldud hariduse ekspordiks ja selliseid õppekavasid on tulemas lisaks. Me ei näe, et sel puhul oleks mõistlik nõuda eesti keele õpet," rääkis Valk.

Samas lisas ta, et nendele välismaalastele, kes tulevad Eestisse kohale, võiks pakkuda senisest rohkem keeleõpet.

Tuleb üle vaadata ka välistudengite valimine

Välistudengitest räägitakse eesootavate läbirääkimiste käigus palju ja nende keeleõpe pole kindlasti ainus teema. Reimand ütles, et välisüliõpilaste koguarv on üsna optimaalne.

"Aga me võiksime rohkem valida neid välisüliõpilasi, keda me tahame, nii taseme kui erialade poolest," lisas Reimand. "Ja sellega seoses me tahaksime, et välisüliõpilastele tehakse tulevikus mingisugune kvaliteeditaseme test või kontroll ja me võtaksime ainult hea kvaliteediga välismaalasi."

Reiska nõustus, et välistudengite vastuvõtmist peaks pisut täpsemalt reguleerima. Samas sooviks Tallinna Ülikool panna senisest enam rõhku hariduse ekspordile ja siin aitaksid Reiska sõnul justnimelt veebi teel pakutavad kursused.

Valk märkis, et ka välistudengitest rääkides ei tohi unustada meie enda tööturu vajadusi ehk läbi tuleb mõelda, kuhu me lisakäsi vajame.

"Ja sinna on vaja panna ka stipendiume, et me saaksime parimaid. Et me ei loodaks ainult selle peale, et tulevad need, kes saavad maksta," rääkis Valk.

Sel aastal sõlmitakse halduslepingud varasema kahe aasta asemel esimest korda neljaks aastaks ehk kuni 2025. aasta lõpuni.