Korrektse inglise keele nõudmist peetakse mitmes ülikoolis nüüd Põhja-Euroopa elitaarsuse sümboliks, teatas The Times.

Osa Suurbritannia ülikoole võtsid kasutusele "kaasava hindamise" süsteemi. Selle eesmärk on vähendada valgete ja vähemusrahvuste omavahelist õppetaseme erinevust. Samuti tahetakse vähendada vaesema taustaga õpilaste suuremat väljalangevust.

"Kaotame mõnes õppeaines inglise keelele kõrged tehnilised nõuded," teatas Hulli ülikool.

"Julgustame üliõpilasi välja töötama autentsemat akadeemilist häält. Poliitikat kohaldatakse ainult nende õppeainete suhtes, kus ükski väline asutus ei nõua head inglise keelt," lisas Hulli ülikool.

Sarnast keelepoliitikat rakendab samuti Londoni Kunstiülikool. "Õppejõud peavad aktiivselt aktsepteerima keelevigu, kui need ei takista suhtlemist," teatas kool.

Buckinghami ülikooli haridusprofessori Alan Smithersi sõnul olid ülikoolid valitsuse surve all, et nad vähendaksid õigekirjanõudeid.

"Hea õigekiri ja grammatika vajavad täpsust. Ülikoolid peavad kaitsma seda, et inimesed suudaksid kooli lõpetamise järel kirjutada ka aruandeid," teatas Smithers.

Kenti ülikooli professori Frank Furedi sõnul on kaasav hindamine sotsiaalse inseneritöö instrument, mis rikub akadeemilise hariduse norme.

"Kirjaoskamatuse normaliseerimine meelitab õpilasi end mitte harima," ütles Fured.