Päev koroonapiiranguid võib riigile maksta vähemalt seitse miljonit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonapiirangute tõttu on suletud nii söögikohad kui kultuuriasutused. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Erinevate arvutuskäikude kohaselt maksab üks päev koroonapiiranguid riigile seitse kuni 19 miljonit eurot.

Kui palju koroonapiirangute tõttu riigil raha kulub, ei tea täpselt keegi, kuid mõningaid arvutusi on tehtud. Kindlustussektoris tegutsev investor ja ettevõtja Risto Rossar kirjutas nädalapäevad tagasi Eesti Päevalehes, et igale tööl käivale eestlasele maksavad piirangud 712 eurot kuus. Seejuures arvestas ta sisemajanduse koguprodukti, laenatud raha ja rahatrükki. Viimase arvestamises ta kahtles, sest see pole Eesti valitsuse kontrolli all.

"Üritasin mõelda, mis on need kulud, mis meile selle tegevuse eest arve saadavad," selgitas Rossar ERR-ile. Oma arvutustes liitis ta kokku mulluse sisemajandise koguprodukti (SKP) vähenemise 1,57 miljardit eurot, riigi võetud laenu 2,47 miljardit eurot ja Eesti osa Euroopa Liidu rahatrükist – 2,9 miljardit eurot.

Rossar tunnistas, et rahatrüki arvestamine pani teda kõige rohkem kõhklema, sest see ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, kuid on meie kulu.

"Seal on selline huvitav trikk, et rahatrükk on tegelikult nagu maks säästjatele ja palgasaajatele. Toimub massiline raha ära võtmine vara mitteomavatelt inimestelt ja see suunatakse vara omavatele inimestele. Kuna ta lööb vaesemaid eriti valusasti, siis ta on õige siiski arvesse võtta," selgitas Rossar. Tema arvutuskäigu järgi on riigi kulu piirangutele 19 miljonit eurot päevas.

Rahandusministeeriumi makromajanduse analüütik Madis Aben peab seda ülepaisutatuks ja leiab, et pigem võiks rääkida seitsmest miljonist eurost päevas. Seejuures ei pea ta õigeks rahatrüki arvestamist koroonapiirangute kulu hulka.

"Rahatrükk oli hädavajalik ja selle eesmärk oli majandustegevust turgutada nii palju kui võimalik selles ebakindlas olukorras," ütles Aben.

Kõige konkreetsem näitaja Abeni hinnangul on SKP langus, kuid võrrelda ei tuleks 2019. aasta tasemega, vaid sellega, milline oleks olnud mullune majandusseis ilma koroonakriisita. Selles võrdluses kaotas SKP eelmisel aastal umbes kaks miljardit eurot.

"Kardetavasti sel aastal lisandub sinna teine peaaegu kaks miljardit ja ega sellega ka veel see kriis läbi ei ole," märkis Aben.

Veel võiks Abeni hinnangul vaadata palgafondi muutust. "2020. aastal teenisid inimesed netopalka umbes 500 miljoni euro võrra vähem. Tõenäoliselt teist sama palju jääb saamata ka sel aastal, võrreldes sellega, millist netopalka oleks teenitud ilma koroonakriisita," selgitas analüütik. Ühe töölkäija kohta teeb see 1000 eurot vähem teenitud tulu aastas. Kuid ei tasu unustada, et sellest osa kompenseerib valitsus oma meetmetega.

"Seetõttu tuleb rehkendusse lisaks palgatulu ja SKP arvutusele võtta ka riigivõla kasv," lausus Aben ja juhtis tähelepanu, et Rossari arvestuses polnud see päris korrektne. Nimelt eelmisel aastal võetud laen ei läinud kõik jooksvateks kuludeks, vaid osaliselt ka reservidesse.

"Eelmisel aastal oli võlakoormuse kasv neto 1,7 miljardit. Kui riik ei oleks sellist suurt võlakoormuse kasvu lubanud, oleks majanduslangus olnud sügavam. Neid tuleb koos vaadelda," rõhutas Aben.

Koroonale kulub rohkem kui teistele haigustele

Paratamatult tekib küsimus, kas piirangutele saab hinda külge panna, kui tänu nendele on võib-olla terve hulk inimesi pääsenud haiglaravist või jäänud ellu.

"Teie lauses on üks hästi tugev eeldus – et need piirangud vähendasid surmade arvu ja haiglate koormust," märkis Rossar. Ta hindas, et kui ka piirangute tõttu päästeti näiteks 500 elu, tuleb tema arvutatud seitsme miljardi euro suuruse kulu kontekstis inimese kohta liiga suur summa.

"Mingis teises olukorras, kui inimesel on näiteks vähk või muu raske haigus, siis sellisel hetkel ütleks haigekassa stopp, enam ei ole võimalik seda inimest ravida. Täna on lihtsalt see, et COVID-iga haigestunud inimese päästmine on hindamatu. Ükskõik mis number – see ei mängi mingit rolli, elu tuleb päästa. Isegi kui piirangud elusid säästsid, siis selle hind on selgelt suurem kui meie ühiskonnana eelnevalt oleme olnud nõus ühe inimese päästmise eest maksma," argumenteeris Rossar.

Rossari hinnangul olid eelmisel kevadel piirangud õigustatud, sest me ei teadnud, millega tegu. Praegu pole neid enam vaja, välja arvatud massiüritustele. Selle asemel võiks raha panna haiglasüsteemi tugevdamisse, leidis ta.

Ettevõtjat üllatas inimeste suur toetus piirangutele. Rossari hinnangul lasi ka valitsus end seetõttu eksiteele viia.

"Kui uus valitsus tuli, siis [peaminister] Kaja Kallas ütles alguses üsna mõistlikke lauseid, aga läks mõni nädal ja siis ta vist nägi, et avaliku arvamuse vastu ei saa ja mindi samale rajale tagasi."

Piirangud võiks kohe maha võtta

Rossari hinnangul võiks piirangud päevapealt tühistada. Ilmad lähevad soojemaks, inimesi vaktsineeritakse ja kõik näitajad lähevad tasapisi alla.

Aben nõustus, et puhtalt majanduslikust vaatepunktist võiks piirangud juba läinud olla, kuid sellest üksi ei piisa: "Eesti majanduses on välisturismi osakaal väga suur ja ilma välisturismi taastumiseta ei ole võimalik majanduse täielik taastumine, mida me ootame oma prognoosis alles järgmisel aastal." Tema sõnul on viirus see, mis dikteerib ka majanduslikust kriisist väljumise tempo.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: