"Lähinädalatel jõuame sinna, et perearstid saavad ära vaktsineerida 70+ rühmad ja teatud diagnoosiga inimesed 30ndates, 40ndates, 50ndates. Eesmärk on, et teises kvartalis on iga Eesti inimene vähemalt ühe vaktsiinisüstiga kaitstud, et suve lõpuks on vaktsineeritud 70 protsenti täisealisest elanikkonnast, et oleksime kolmandas laines võrreldamatult paremas olukorras kui praegu. Tarnegraafikud seda võimaldavad. Eestlaste huvitatus end vaktsineerida on Euroopa kõrgemaid, loodame, te see säilib ka vaktsiinide saabudes," lausus Kiik esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Järgmise paari kuuga peaks Eestisse saabuma ligikaudu miljon vaktsiinidoosi.

Kõigist vaktsineeritutest on tervishoiu- ja hoolekandetöötajate ning hooldekodude klientide osakaal 18 protsenti, sama suure osa moodustavad vaktsineeritutest eesliinitöötajad. 5,5 protsenti vaktsineeritutest on need, kes pole eesliinitöötajad ega riskigruppi kuulujad ning kelle puhul on teinud vaktsineerimisotsuse tervishoiuasutus, perearst või on olnud tegu riskirühma kuuluva inimese hooldajaga või jääkdoosiga, ütles Kiik.

Peaminister Kaja Kallase sõnul hakatakse käesoleval nädalal muutma riiklikku vaktsineerimiskava.

"Vaktsineerimise korraldamise puhul on olnud läbiv, et meil on liiga vähe vaktsiine, neid tuleb vähem kui planeeritud ja peame seetõttu vaktsineerimiskava pidevalt täiendama. Meil on suurem defitsiit, kui esialgu prognoosisime. Oleme otsustanud, et fokusseerime vaktsineerimise eakamatele inimestele, riskirühmadele, eesmärk on tuua haiglavõrk koormuse alt välja;" lausus Kallas.

Valitsus arutab teisipäeval vaktsineerimiskava ning neljapäeval peaks kinnitatama kava muudatused, ütles Kallas.

Piirangud võetakse maha sümmeetriliselt

Teisipäevasel istungil arutab valitsus ka kehtivaid piiranguid ja nende leevendamise võimalust.

Kallas ütles, et piiranguid hakatakse leevendama samamoodi samm-sammult, nagu need kehtestati. Piirangud vaatab valitsus üle teisipäevasel istungil. Kallase sõnul on praegune nakatumisnäitaja endiselt kõrge ning selle järgi piiranguid leevendada ei saaks, samas näitavad prognoosid, et paari nädalaga peaks näitaja langema tasemele, mis lubab piiranguid hakata kaotama.

"Ei lähe kõik korraga lahti, vaid vastavalt sellel, kuidas piirangud peale pandi, samm-sammult. Me ei tee koole lahti täies ulatuses, vaid sellel tasemel, mis enne sulgemist oli. Näiteks muuseumide puhul saame piiranguid leevendada, aga ei tee täies ulatuses lahti. Leevendamise kava on astmetega seotud ja peaks olema tuleviku mõttes seotud valge raamatu tabeliga, et igaüks teab, kuidas käituda," lausus Kallas.

Kallase sõnul on valitsusel olemas selged indikaatorid, millest lähtudes hakatakse piirangud leevendama, kuid enne ametlikku kinnitamist ei soovinud peaminister täpsustada, milliste nakkus- ja teiste näitajate puhul milliseid piiranguid maha võtma hakatakse.