Herem Venemaa reaktsioonist: NATO õppuse aeg ja maht olid aasta varem teada

Foto: Priit Mürk/ERR

Kaitseväe juhataja, kindralleitnant Martin Herem nimetas Venemaa vägede koondumist piiri äärde vastuseks NATO õppusele ettekäändeks, sest Venemaale oli õppuste aeg ja ulatus juba aasta varem teada, seega mingit üllatust nende jaoks selles olla ei saa.

"Ametlikult ütlevad nad, et see on USA ja tema liitlaste õppuse vastus," kommenteeris Herem "Ringvaates" Venemaa teadet vägede koondamisest piiri äärde. "Nii Kevadtorm kui Defender Europe on ette teada Venemaale nii numbrites kui manöövrites ka juba vähemalt aasta, nii et mingit üllatust ei ole ka neile."

NATO õppuse käigus liigutatakse USA-st Euroopasse ja Euroopa riikide vahel umbes 30 000 sõjaväelast. Suurõppus Defender Europe toimub 16 riigis, mille avapauk antakse 5. mail Eestis, mil tuhatkond Briti sõdurit hüppab langevarjudega Koigi lennuväljale.

"Õppus harjutab kaitsmist just Venemaa pärast, nad on Krimmis ja Ukrainas juba aastaid tuhandete sõduritega sees," põhjendas Herem NATO õppuse toimumist ning kinnitas, et lisavägesid NATO Venemaa reaktsiooni tõttu tooma ei hakka.

Liigset muret piiri äärde koonduvate Vene vägede pärast tema hinnangul tundma ei peaks.

"Venemaa pärast tasub sõjaväelasel mures olla natukese kogu aeg. Aga et ma oleks nüüd väga palju rohkem mures, seda mitte," ütles Herem.

NATO õppus kestab Eestis nädala ja jätkub seejärel Balkanil. Eestis aga algab seejärel Kevadtormi õppus, mis on seekord keerulisem kui kunagi varem, kinnitas Herem. Esimest korda kasutatakse õppusel Apache helikoptreid, mis lasevad Hellfire rakette. 

17. mail keskpolügoonil algavad manöövrid jätkuvad 28. mail lahinglaskmistega. Kevadtorm kestab 5. juunini.

"Apache hävitab näiteks tanki. Sellist laskmist pole Eestis mitte kunagi tehtud varem. Osaleb umbes 7000 inimest Eestist ja ka paljudest teistest riikidest," ütles Herem. "See on ajateenistuses ette valmistatud üksuste lõpuhindamine. Teine pool on liitlaste ja erineva tehnikaga koostöö. Tippteema on väljaõppe taseme tõusmine: teeme keerukamaid õppusi kui kunagi varem."

Herem ütles, et kaitsevägi on koroonaviirusega nüüdseks kohanenud. Liitlasvägede osalejad on valdavalt vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, Eesti sõjaväelaste jaoks kasutatakse kiirtestimist, lisaks on nad mitu kuud üksteisega juba kokku puutunud ja tsiviilmaailmaga kokkupuudet välditakse.

Kaitseväe juhataja ütles, et sõjaväelastest on koroona läbi põdenud umbes tuhatkond, neist enamik kergete sümptomitega.

"Täna hommikul oli 204 positiivset," lisas ta, tunnistades, et haigus on tekitanud inimeste vahel pingeid ja sünnitanud ka vandenõusid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: