Laiema elanikkonna vaktsineerimine ei lähe korraga vabaks
Maikuust algab küll laiema elanikkonna vaktsineerimine, ent võimalust end vaktsineerimisele kirja panna ei avata digiregistratuuris korraga kõigile soovijatele, vaid taas vanuserühmade kaupa, alustades vanematest.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et maisse-juunisse plaanitud laiema elanikkonna vaktsineerimine kõigile soovijatele tehakse digiregistratuuris lahti vanuserühmade kaupa.
"Kogu ühiskonnale avamist korraga pole mõtet teha," ütles Kiik.
Esmalt ilmselt saavad võimaluse end vaktsineerimisele kirja panna 50-69-aastased. Kiik ütles, et põhjuseks pole üksnes oht digiregistratuuri üle koormata, vaid vajadus kaitsta vanemaealisi enam kui nooremaid, sest nad põevad haigust reeglina raskemini.
"Kui me soovime tõesti jõuda eeskätt riskirühmadeni ja nende kaitseni, siis n-ö lausvabaks lastes me seda eesmärki ei saavuta, pigem vastupidi. Ehk kui me räägime kiiruse peale registreerimisest, siis tõenäoliselt ei ole eakas vanuserühmas kõige kiiremad registreerijad," rääkis Kiik "Aktuaalsele kaamerale".
Ta lisas, et eesliinitöötajad, kelle vaktsineerimine on praeguseks AstraZeneca vanusepiiri tõttu seisukunud, on jätkuvalt teatava prioriteetsusega üldise elanikkonna ees, aga seda, kui ajakriitiliseks riik eesliini vaktsineerimisega jätkamist peab, sõltub riigikantseleist, kes seda koordineerib.
Jätkuvalt on eesmärk, et aprilli lõpuks saab vaktsineeritud 70 protsenti üle 70-aastastest, mais-juunis esimese doosiga kõik soovijad ning sügiseks kahe doosiga taas kõik soovijad.
"Teise laine selgroog on murtud, oleme sellest väljumas," ütles Kiik.
Pfizer/BionTechi vaktsiini peaks teises kvartalis tulema kokku 570 000 doosi. See ei tule aga korraga, vaid jao kaupa, nagu senigi.
Kiik lisas, et mõeldakse ka laste vaktsineerimisele ja uuteks viiruselaineteks valmistumisel revaktsineerimisele.
Samal ajal koostab valitsus ka uut vaktsineerimise plaani. Kiige sõnul pannakse sinna varasemaga võrreldes sisse suuremad eesmärgid - sügiseks võiks olla vaktsineeritud 70 protsenti elanikkonnast. Lisaks kirjeldatakse seal uuenenud juhtimiskorraldust.
Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on vaktineerimise juhtimises tõepoolest puudusi olnud.
"Mida me näinud oleme, ma arvan, et see ongi liigne administreerimine sellepärast, et kõik arvavad peaaegu kõige kohta kõike, aga oluline oleks, et keegi teeks otsuseid. Sellistel hetkedel, kui on näha näiteks, et vaktsiini hakkab üle jääma, on keegi, kelle telefoninumbrit teatakse, on võimalik toru haarata, küsida, kui ei teata, mida me nüüd teeme," ütles Holm.
Valitsus peaks uue vaktsineerimise plaani kinnitama järgmisel nädalal.
Ossinovski: üle 80-aastaste vaktsineerimine on kõige tähtsam
Endine tervise- ja tööminister, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski ütles "Aktuaalsele kaamerale", et vaktsineerimise juures on praegu kõige kriitilisem üle 80-aastaste elanike vaktsineerimine. Kui Euroopas on riike, kus selles vanuses on üle 90 potsendi vaktsineeritud, siis Eestis on protsent napilt üle 50. Ida-VIrumaal pisut üle 20.
"Loomulikult võib igasuguseid põhjendusi otsida, et seal perearst ei jõudnud tellida ja seal doosid jäid ära, aga fakt on fakt, et me oleme vaktsineerinud rohkem inimesi vanuses 50-60, kui inimesi 80+ vanuserühmas. Ja kui me vaatame neid haiglaravi vajaduse või suremuse riske, siis sellel ei ole mitte mingit õigustust," rääkis ta.
"Loomulikult võiks olla see kõrgem, selles mõttes ma ei vaidle, aga me oleme tegelikult põhiosas analüüsinud kõiki tehtud vaktsineerimisi ja me näeme, et suurusjärgus pool on olnud riskirühma liikmed. /.../ Me näeme, et riskirühmade üldine hõlmatuse tase tõuseb ja ka eakate osas on ju need numbrid viimastel nädalatel ilusti ülespoole ju liikunud," vastas Kiik kriitikale.
Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Hannes Sarv