Liimets oli neljapäeval koos Läti välisministri Edgars Rinkevicsi ja Leedu välisministri Gabrielius Landsbergisega ühisel visiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk on näidata solidaarsust ja kinnitada toetust Ukrainale, kuna Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi poolsaarel.

"Seisame ühiselt Ukraina selja taga: rahvusvahelise kogukonna tahe ja panus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisel püsib kindel. Ukraina julgeolek on Euroopa julgeoleku seisukohast elulise tähtsusega," ütles välisminister.

Rinkevics ütles samuti, et Ukraina ei ole üksi. "Ukraina ei ole üksi. Ukrainal on sõbrad ja partnerid. Nad saavad toetada ka tõestatud väidet, et Ukrainal on moraalne ja õiguslik pinnas ja ma usun, et see on midagi, mida me kordame rahvusvahelistes organisatsioonides, kus olukorda arutatakse. Ja seal on ainult üks pool, mis peab tegelikult deeskaleeruma ja see on Venemaa Föderatsioon," ütles Leedu välisminister.

Balti delegatsioonid kohtusid Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba, ülemraada spiikri Dmõtro Razumkovi, peaminister Denõss Šmõhali, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaministri Olga Stefanõšina ja kaitseminister Andrii Taraniga.

Kohtumistel arutati Venemaa käitumisest tulenevat pingete kasvu Ukrainas ja Ukraina ümber. Kolme Balti riigi välisministrid kinnitasid vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Ministrid mõistsid hukka Venemaa tegevuse Ukraina idaosas, taunisid desinformatsiooni levitamist ning OSCE vaatlejate ja humanitaarorganisatsioonide tegevuse piiramist Ukraina territooriumi okupeeritud aladel. Kohtumisel rõhutati, et Venemaa peab täitma endale võetud rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Minski kokkuleppeid, ja lõpetama Krimmi okupeerimise.

Ministrid tunnustasid Ukrainat sõjatingimustes reformide jätkamise eest. "Ukraina edusammud õigusriigi ja majanduse edendamisel väärivad tunnustamist ja peavad jätkuma, et Ukraina inimesed saaksid elada stabiilses ja demokraatlikus ühiskonnas. Edukad reformid suurendavad ühiskonna sidusust, parandavad inimeste elujärge, tugevdavad riiki ning aitavad kaasa stabiilsuse tekkele," sõnas Liimets.

Nelja riigi välisministrid allkirjastasid Kiievis ühisavalduse, milles kinnitavad Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu tiheda koostöö jätkumist ja valmisolekut seista koos vastu Venemaa agressiivsele käitumisele. Avalduses märgitakse, et Ukraina Euro-Atlandi integratsioon tugevdab oluliselt Euroopa stabiilsust ja julgeolekut ning tuuakse esile koostöö tihendamise vajadust kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas.

Eesti ja Ukraina teevad tihedat koostööd mitmesugustes eluvaldkondades. Alates 2006. aastast on Ukraina Eesti arengukoostöö üks prioriteetriikidest. Möödunud aastal toetas Eesti Ukrainat arengu- ja humanitaarabiga 1,2 miljoni euroga ning tänavu on plaanis suurendada seda abi kokku 2,35 miljoni euroni. Kokku on Eesti Ukraina arengut toetanud rohkem kui 17 miljoni euroga. Aastateks 2020–2023 on välisministeeriumi eelarves Eesti ja Ukraina arengukoostöö ja humanitaarabi tegevusteks planeeritud 11,6 miljonit eurot.