Operatsioon algas 2001. aasta 7. oktoobril ja ajendiks olid 11. septembri terrorirünnakud USA-s. Eesmärk oli al-Qaeda terrorivõrgustiku hävitamine, mis kasutas Afganistani oma baasina. Eesmärgiks võeti ka Talibani režiimi kukutamine ja demokraatliku riigi loomine.

Sõda on läinud maksma ligi kaks triljonit dollarit ning selles on hukkunud 100 000 inimest, neist enamiku moodustavad kohalikud sõdurid ja elanikud.

Tipphetkedel oli Afganistanis enam kui 100 000 USA sõdurit. 20 aasta jooksul on hukkunud ligi 2500 USA sõdurit ja 1500 liitlast.

2003. aastast on USA ja tema lähima liitlase Suurbritannia kõrval Afganistanis NATO egiidi all tegutsenud ka rahvusvaheline militaarmissioon, millest on osa võtnud ka Eesti sõdurid. Koalitsioonikaaslasi on USA-l olnud enam kui 40.

Eesti osalus aastal 2003 algas sellega, et saatsime Afganistani demineerimismeeskonna. Kaitseväe suurem osalus algas aastal 2006 jalaväekompanii Estcoy-2 ja toetuselemendi NSE-1 Afganistani saatmisega.

Kokku on Eestist Afganistani missioonile mindud 2900 korral. Mõni kaitseväelane on käinud mitu korda. Surma on saanud üheksa ja vigastada 102 Eesti kaitseväelast. Neist 39 on saanud vigastada raskelt.

Praegu teenib Afganistanis suurusjärgus 40 Eesti kaitseväelast.

Blinken: sõjalist lahendust ei ole

USA välisminister Antony Blinken sõitis Afganistani, et arutada Ameerika Ühendriikide vägede väljaviimist 11. septembriks.

Blinken kohtus Kabulis president Ashraf Ghani ja kõrgete USA ametnikega ning andis neile president Joe Bideni otsusest ülevaate. Biden teatas kolmapäeval, et USA on oma eesmärgid Afganistanis saavutanud ja on põhjust olla kindel, et seda riiki ei kasutata enam ameeriklaste ja nende liitlaste ründamiseks. Väed viiakse Afganistanist välja tingimusteta, kuid neli kuud hiljem kui eelmine president Donald Trump Talibaniga kokku leppis.

"Esiteks arvan, et üks asi, millest oleme 20 aasta jooksul aru saanud, on see, et sõjalist lahendust sellele konfliktile ei ole. Ainus võimalus vastupidavaks ja püsivaks konflikti lõpuks on läbirääkimised, poliitiline kokkulepe ja kompromissid," rääkis Blinken.

Kabuli elanikud kardavad, et rahu ei saabu Afganistani niipea.

"See on murettekitav olukord ja inimesed usuvad, et kui välisväed riigist lahkuvad, tuleb kodusõda. Kõigepealt peaks valitsema püsiv rahu, sest kõik
Afganistani inimesed janunevad rahu järele, ja rahu peaks tulema sellesse riiki, et kõik saaksid rahulikult elada, õppida ja teha mida iganes," rääkis Kabulis elav tudeng Bilal Sultani.

"Varem teatas Taliban, et me võitleme, sest välisväed on Afganistanis. Nüüd, mil on teatatud, et USA ja teiste riikide välisväed lahkuvad, pole Talibanil enam vabandusi. Iga päev toimub plahvatusi. Me oleme sellest olukorrast väsinud
ja me nõuame Talibanilt, et nad sõlmiks rahu afgaanide ja valitsusega," ütles Kabuli elanik Jawad Niazi.