Kui õigustatud oli 20 aastat tagasi Afganistani tungida?

Me peame arvestama seda, et Afganistani tungiti pärast seda, kui Afganistani territooriumilt rünnati Ameerika Ühendriike - kuulus 9/11 terrorilöök New Yorgile ja Washingtonile -, ja oli täiesti loomulik, et Ameerika Ühendriigid annavad vastulöögi. Ja oli ka täiesti loomulik, et ameeriklased kutsuvad kaasa oma NATO liitlased ja muud partnerid. Ma meenutan, et see oli ka ainus kord, mil NATO on käivitanud oma kuulsa artikli viis ühe liitlase kaitseks, antud juhul Ameerika Ühendriikide kaitseks.

Kui vaadata seda paarikümmet aastat, siis milliseks Afganistan muutus?

Eks Afganistani puhul tõime me Afganistani väga palju neid arusaamu, mis mõjutavad ja kujundavad lääne ühiskondi. Ja kindlasti on tänane Afganistan sarnasem sellele riigile nagu me riike ette kujutame. Tal on oma valitsus, organisatsioonid, seadused, põhiseadus. Me viisime sinna väga palju sellist, mida me arvasime, et on oluline.

On riik rahulikum ja turvalisem?

Seda ei saa kahjuks öelda, sest turvalisus põhines ikkagi väga paljuski lääneriikide kohalolekul. Praegu on Talibani käes juba taas üle poole Afganistani territooriumist, tõsi küll, mitte linnad, aga väga paljud piirkonnad, sealhulgas lõunas Helmandi provints, kus kunagi võitlesid ka Eesti sõdurid.

Kuidas te hindate Eesti plusse ja miinuseid Afganistani missioonis?

Meie jaoks on see olnud ülioluline missioon. Ja me ei ole läinud sinna demokraatiat viima. Meie jaoks oli põhiülesanne olla koos oma liitlastega, toetada neid eeldusel või arusaamal, et kui vaja, toetavad nemad ka meid.

Meie oleme tõsiseltvõetavamad?

Ma arvan, et see ei ole "meie või nemad", see on kõik üks solidaarne tervik. Ma meenutan, et praegu on Eesti territooriumil liitlasväed, toimuvad pidevalt hiiglaslikud õppused. Nii et võib öelda kõigile neile, kelle omaksed kandsid raskeid kaotusi, et see oli väärikas, Eesti jaoks väga oluline, Eesti kaitset toetav ja abistav missioon. Nii et kõik need inimesed, kes seal langesid või said haavata, võitlesid Eesti eest.

Mis juhtub lähiperspektiivis Ukrainaga?

Olukord on väga murettekitav. Vene vägesid on koondatud sinna tublisti. Vaieldakse, mis stsenaariumi jaoks on neid just piisavalt. Aga võimalus, et Vene väed alustavad sõjategevust, on endiselt väga tugev. Me näeme ka president Putini igasugust keeldumist diplomaatilistest lahendustest, ta on suhtunud väga irooniliselt isegi USA presidendi ettepanekusse suvel kohtuda. Nii et olukord on väga murettekitav ja Eesti peab seda muidugi väga tähelepanelikult jälgima.