Eesti esinduse diplomaat ÜRO-s Andre Lipand selgitas "Välisilmas", Eesti tööd julgeolekunõukogus mõjutab praegu nii välisvägede lahkumine Afganistanist kui ka Talibani ka keskvalitsuse läbirääkimised.

"Siin on meil julgeolekunõukogu liikmena roll kindlasti ja teemajuhina roll isegi suurem. Rääkides valimiste näitel, siis kui osapooled ehk Taliban ja Vabariik jõuavad kokkuleppele, et korraldada näiteks valimised, siis üks asi, mida julgeolekunõukogu saab teha, on neid valimisi toetada praktiliselt, kas vaatlejatega või lausa jaoskondade avamisega. See tuleneb julgeolekunõukogu enda otsusest. Et see otsus teha, peab jõudma veel kokkuleppele ja seda kokkulepet just vahendab Eesti," rääkis Lipand.

"Eesti teemahoidjana on see, kes kõiki Afganistani teemalisi läbirääkimisi nüüd ÜRO-s veab. Meie oleme justkui see, kelle käes on pliiats, me kuulame, mida kõik 15 liiget räägivad, selle alusel kirjutame kokku arusaama konsensusest ja siis vesteldes kõigi 15 osapoolega üritame seda timmida nii, et see ka vastaks kõikide nägemusele, et oleks üksmeel. See on kohustus ja suur vastutus, mis teemahoidja rolliga kaasa tuleb. Vaadatakse just meie poole, et meie protsessi juhiksime, tuleksime välja ettepanekutega, kuidas muuta, mida muuta, mida mitte muuta, ja aitaksime kogu läbirääkimiste protsessi vahendada," selgitas diplomaat.

Lipandi sõnul on Eestil erakordne roll. "See on erakordne ka valitud liikmete jaoks. Enamik teemajuhi rolle on kõik viie püsiva liikme käes. Selles mõttes see on ajalooline hetk meile," lisas ta.