USA NATO liitlased leppisid kolmapäeval kokku, et nad hakkavad oma vägesid Afganistanist välja viima 1. maist, edastati ühenduse ametlikus avalduses. Enne seda oli USA president Joe Biden teatanud vägede väljaviimisest Afganistanist 11. septembriks.

"Väljaviimine toimub korrapäraselt ja kooskõlastatult. Plaanime kõigi tugimissiooni vägede väljaviimise mõne kuu jooksul lõpule viia," edastati NATO avalduses.

Alliansi kaitse- ja välisministrid tõdesid, et kuna seatud eesmärgid Afganistanis on täidetud, siis nüüd saab selles riigis jätkuda poliitiline ülesehitus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ühtlasi kinnitasid nad, et nii nagu 2001. aastal NATO 5. artikli põhimõttel Afganistani sisse tungiti, tullakse nüüd ka sama printsiipi järgides ehk üheskoos riigist välja.

Kaitseminister Kalle Laanet ütles teisipäeval, et Eesti otsustab koos Suurbritannia ja Saksamaaga, millal hakkab oma sõjaväelasi Afganistanist koju tooma. Millal ja kuidas vägede tagasitoomine toimub, arutab Laanet kolleegidega lähinädalail.

"Kõigepealt toimub minul homme Briti kaitseministriga telefonivestlus, mis oli varem planeeritud, aga kindlasti on üks teema Suurbritannia plaanid. Teine aspekt on see, et rotatsioon vahetub lähiajal. Kas peaksime nüüd need kuud jätkama või ei saadagi uut rotatsiooni, see on lähinädalate arutelu teema," rääkis kaitseminister Kalle Laanet kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Laaneti sõnul tunnustas USA liitlasi koostöö eest Afganistanis.

"Väga oluline oli USA kaitseministri pöördumine liitlaste rahvaste poole tänuga president Bidenilt, et toetati terrorismivastast võitlust Afganistanis. Erinevad riigid on pidanud eri tagajärgi kannatama. Pöörduti nende perede poole ja tänati neid. Lõpp oli südamlik ja tänulik," rääkis Laanet.

Tema sõnul ei käsitlenud ministrid kolmapäeval seda, kas liitlased jätkavad mingis uues vormis väljaõppemissiooni Afganistanis.

Brüsselis viibiv USA välisminister Antony Blinken ütles varem kolmapäeval, et NATO liitlastel on aeg täide viia oma mantra, et nad läksid Afganistani koos ja lahkuvad sealt koos.

"Ma olen siin, et teha tihedat koostööd meie liitlastega, NATO peasekretäriga, põhimõttel, mille oleme algusest peale loonud: sisse koos, kohaneme koos ja välja koos," rääkis Blinken NATO peakontoris tehtud pöördumises.

"Me töötame lähikuudel koos turvalise, kaalutletud ja koordineeritud vägede väljaviimiseks Afganistanist," ütles minister.

Saksamaa kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer ütles samuti kolmapäeval, et ükski NATO liikmesriik ei ole ilmselt vastu Bideni teadaandele, et USA viib 11. septembriks kõik sõjaväelased Afganistanist välja. "Me oleme alati öelnud, et me läheme sisse koos ja tuleme välja koos," ütles Kramp-Karrenbauer.

NATO praeguse missiooni eesmärk on õpetada välja ja varustada Afganistani julgeolekujõude Talibani vastases võitluses.

USA president Joe Biden teatas kolmapäeval, et USA viib kõik oma sõjaväelased Afganistanist välja käesoleva aasta 11. septembriks. Ametlikult peaks Afganistanis praegu olema 2500 USA sõjaväelast, kuid see arv kõigub pidevalt ja on tegelikult pigem 3500 ümber. Lisaks on seal veel 7000 liitlasvägede sõdurit.

President Joe Biden kavatseb väed välja tõmmata ilma eeltingimusteta, mis tähendab, et lahkutakse isegi siis, kui julgeolekuolukord Afganistanis muutub.

"Presidendi vaade on järjepidevalt olnud, et Afganistanis ei ole sõjalist lahendust ja oleme seal olnud liiga kaua. See on olnud tema vaade juba mõnda aega," rääkis Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.

Kaitseministeerium on viimastel kuudel olukorda analüüsinud ja kaalunud erinevaid võimalusi, kuid selge on see, et rahukõnelused Afganistani valitsuse ja äärmusrühmituse Talibani vahel ei ole andnud soovitud tulemusi.

"President on pühendunud läbirääkimiste toetamisele, mis jätkuvad järgmisel nädalal. Samuti usub ta, et peame keskenduma tänapäevaste ohtudega võitlemisele, pea 20 aastat pärast sõja algust," sõnas Psaki.

Eelmise presidendi Donald Trumpi administratsioon lubas läbirääkimistel Talibaniga, et ameeriklased lahkuvad Afganistanist hiljemalt mai alguses. Taliban on varem lubanud, et kui kuupäevast kinni ei peeta, siis alustavad nad liitlasvägede vastu uuesti rünnakuid.

Administratsiooni ametnike kinnitusel on äärmusrühmitusele rõhutatud, et sellistele sammudele vastatakse.

"Sellise hooletu vägede väljatõmbamisega hülgaksime Afganistani, piirkonna ja NATO partnerid meie ühises võitluses terroristide vastu, mida me ei ole veel võitnud. Samuti hülgaksime Afganistani naised, kelle isikuvabadused ja inimõigused on ohus," kommenteeris USA senati vabariiklaste juht mitch McConnell.