USA ja NATO väed peaksid olema Afganistanist täielikult lahkunud 11. septembriks - täpselt 20 aastat pärast kaksiktornide rünnakut New Yorgis, vahendas "Välisilm".

"Ma olen nüüd neljas USA president, kes juhib vägede kohalolekut Afganistanis. Kaks vabariiklast, kaks demokraati. Ma ei anna seda kohustust üle viiendale," ütles president Joe Biden, kui teatas USA vägede väljaviimisest.

Eelmise presidendi Donald Trumpi administratsioon jõudis vägede lahkumist osaliselt ette valmistada ja neid plaane vaadatakse praegu üle.

"See ei ole täielikult välistatud, et lühikeseks ajaks saadetakse Afganistani lisatoetust, et aidata kaasa turvalisele, korralikule ja selgelt plaanitud vägede vähendamisele," ütles USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kirby.

Valge Maja plaani juures on kõige märkimisväärsem, et lahkumiseks ei ole seatud ühtegi eeltingimust. Eelmiste administratsioonide vägede ümberpaigutamise otsused on sõltunud peamiselt ohuhinnangust ja kohalike liitlaste võimekusest.

"Kahjuks on see viga Afganistanis juba mitmes näide sellest, kuidas uus administratsioon loobub võimalikust kauplemisvahendist, kuid ei muuda USA-d, meie liitlasi ja huve kindlamaks," kommenteeris USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell.

"2014. aastal tegid NATO liitlased deklaratsiooni, milles kinnitasid, et Afganistani julgeolekujõud vastutavad aasta lõpuks täielikult riigi julgeoleku eest. See oli seitse aastat tagasi. President usub, et me ei tohiks kasutada vägesid kauplemisvahendina. Nüüd on aeg lahkuda," sõnas Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki.

USA meedias levivad juba teated, et mitu kaitsenõunikku ei toetanud Bideni otsust, sest nende hinnangul muudab vägede lahkumine oluliselt keerulisemaks terrorismivastase võitluse.

"Me oleme suutnud hoida Afganistanis al-Qaeda ja ISIS-e ohu kontrolli all suuresti tänu USA ja liitlasvägede kohalolule maal ja õhus, mida on omakorda toetanud CIA ja partnerite luureinfo. Kui jõuab kätte USA vägede lahkumise aeg, siis USA valitsuse võimekus ohtude hindamiseks ja nendele vastamiseks väheneb. See on fakt," USA luure keskagentuuri (CIA) juht William Burns.

"Ma arvan, et on põhimõtteliselt kindel, et al-Qaeda naaseb Afganistani ja kasutab riiki turvalise paiga ja stardiplatvormina, et panna toime terrorirünnakuid meie riigi ja inimeste vastu, potentsiaalselt isegi meie kodumaal," ütles vabariiklasest senaator Marco Rubio.

Presidendi kinnitusel kavatsetakse terrorismivastast võitlust muuta ja pöörata rohkem tähelepanu ka teistele riikidele.

"Me keskendume täielikult tänapäevastele ohtudele. Minu juhtimisel täiendab mu meeskond rahvuslikku strateegiat, et jälgida ja peatada märkimisväärseid terroriohte, mitte ainult Afganistanis, vaid igal pool, kus need võivad tekkida," sõnas Biden.

USA luurekogukonna hinnangul on võimalik, et äärmusliikumine Taliban taastab mõne aastaga kontrolli suures osas Afganistanis. Seni on valitsusväed suutnud USA õhujõudude toel hoida linnu enda käes. Peamiselt kardetakse, et nüüd, kui ameeriklaste lahkumine on kindel, ei ole Talibanil enam põhjust kompromissideks, rahukõnelused Afganistani valitusega kukuvad kokku ja riigis algab kodusõda.

"Tundub, et aitame oma vastastel 11. septembri terrorirünnakuid tähistada, pakkides riigi kingituseks ja andes selle neile tagasi," ütles Mitch McConnell.

"Ma arvan, et on vale jätta mulje, et kui jätaksime väed sinna kuueks kuuks, igaveseks või lahkuksime kohe, suudaks USA mingisugust kindlat lõpptulemust Afganistanis läbi suruda. Ma arvan, et peame tegema diplomaatilist tööd, mida administratsioon üritab praegu teha, ja paluma ÜRO-l võtta juhtivroll, et jõuda teiste piirkonnas asuvate riikidega kindlama üksmeeleni," rääkis Afganistani ja Lõuna-Aasia ekspert Barnett Rubin.

Kuigi Biden on rõhutanud, et USA seisab vankumatult Afganistani valitsuse taga ja diplomaatiline töö jätkub, siis ei ole selge, kas ameeriklased suudavad isegi oma saatkonda lahti hoida.

"Me otsustame, milline saab olema USA diplomaatiline kohalolu Afganistanis. Sealhulgas, kuidas kindlustame oma diplomaatide julgeoleku," ütles Biden.