"Rahva teenrid" arutasid meeleavalduste ohtlikkuse üle

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud arutasid selle üle, kes osalevad Tallinnas juba rohkem kui nädala kestnud meeleavaldustel ning kui ohtlikud need on. Nad avaldasid ka lootust, et valitsus otsustab teisipäeval koroonapiiranguid leevendama hakata.

Vikerraadio ajakirjanik Mirko Ojakivi tsiteeris politsei- ja piirivalveameti juhti Elmar Vaherit, kes põhjendas tugevdatud politseijõudude saatmist meeleavaldusele sellega, et kaitsepolitsei ohuhinnangu kohaselt võis põhiseaduslik kord ohus olla.

"Mõne aja möödudes peaks justiits- või siseminister andma täiendavaid selgitusi. Mind Eesti Vabariigi kodanikuna huvitab väga, mis tüüpi tegevusi meil õnnestus selle nädala alguses ja eelmisel nädalal ära hoida?" küsis Ojakivi. "Kes olid ohuks meie põhiseaduslikule korrale?"

Ta viitas ajakirjanduses levitatavatele väidetele, et meeleavalduste korraldamisega on seotud ka mõned Kremli huve esindavad jõud. "Kui juba põhiseaduslik kord on ohus, siis see on väga tõsine väide," tõdes ta.

Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio leidis samas, et risk Venemaa sekkumiseks on väga tugev, seda enam, et on olemas väga aktiivne grupp, kes tahavad meelt avaldada. "Oht, et Venemaa võib tahta siin sekkuda, on ju väga ratsionaalne," arutles Kaio. "Kui ka konkreetselt need meeleavaldused pole toimunud Venemaa kaasabil, siis seda, et Venemaa huvi oleks neid ära kasutada, ei saa kõrvale jätta," lisas ta.

Ojakivi, olles vaadanud rohkelt tava- ja sotsiaalmeedias ilmunud materjale meeleavaldustest, leidis siiski, et narratiiv, justkui koguneks sinna peamiselt Kremli poolt manipuleeritavad inimesed, ei vasta tõele. "Otsustades paljude kaudselt tuttavate inimeste põhjal, keda meeleavaldusel nägin osalemas, siis seal oli neid, kes on töö kaotanud või tegelevad aladega, mida piirangute tõttu ei saa jätkata. Inimesed on sissetuleku kaotanud, muretsevad, mis neist saab. Seal olidki väga erinevad inimesed. Kahtlemata lähevad tänavale ka need inimesed, kes võib-olla üritavad oma raamatut paremini müüa, need, kes väestatud jahu Eestisse toovad ja üritavad seda müüa - teatud puhkudel oli ka marketingiga tegemist," rääkis Ojakivi.

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov tõi täiendava nüansina esile laste kaasamise meeleavaldusele, kuna üldjuhul nad ise sellisele üritusele ei lähe. "Alati kui ma meeleavaldusel lapsi näen, siis see tekitab minus kahtlusi, segadust ja veel palju muud - sest kui laps on meeleavaldusel ja seal midagi juhtub, siis saab selle alati pöörata politsei vastu. Tuleb küsida, kes ja milleks need lapsed sinna tõi. Nende abil on võimalik tekitada väga võimas emotsioon, kui midagi juhtub," rääkis Šmutov.

Loota võib piirangute leevendamist

Saates osalejad arutasid ka koroonaviiruse näitajate vähenemise - nakatumiskordaja R on langenud 0,8 lähedale ning kui märtsis sattus iga päev haiglasse umbes 80 inimest, siis praegu 40 - taustal selle üle, kas ja millal saab hakata piiranguid leevendama.

"Avamise teemas põrkuvad analüütiline ja emotsionaalne pool. Emotsioonide pinnalt pole ilmselt kedagi, kes ei sooviks ühiskonna avamist," leidis Ojakivi.

"Minu arvates tuleks numbrilised kriteeriumid ja kuupäevad paika panna. Miks suured riigid suudavad seda, aga Eesti ei teinud seda eelmise laine ajal ega taha ka nüüd teha," ütles Kaio. "Ühiskonnal oleks selliseid perspektiive väga vaja. Neile [kriteeriumidele] võib ju lisada klausli, et kui läheb teisiti, siis neid muudetakse. Me võiksime kindlasti inimestele mingit perspektiivi lubada ka kuupäevaliste piirangute leevendamise näol," rõhutas Kaio.

Ojakivi rääkis viidates oma suhtlusele valitsuse liikmete ja tervisevaldkonna juhtidega, et tema tunnetuse kohaselt, kui valitsus seda küsimust 20. aprillil arutab, siis leevendused tulevad, kuna igal juhul peab valitsus otsustama, sest praeguste piirangute lõpptähtaeg on 26. aprill.

"Küsimus on selles, kui ulatuslikud need leevendused on," märkis ta. Ojakivi tõi välja, et valitsusel hakkab lõppema kompensatsioonimeetmeteks mõeldud raha, mida terveks maikuuks enam ei jätku. "Vaevalt siiski, et otsust hakkab raha dikteerima nagu see võis veebruari alguses olla. Praegu tundub mulle, et valitsus on väga selgelt teadlaste kuulamise usku. Lisaks teeb mul lapsevanemana südame soojaks see, et piirangute mahavõtmisel on esimese järjekorras koolid," rääkis ta.

Lisaks oli saates juttu pensioni teisest sambast väljumise ohtudest, kus raha välja võtvad inimesed võivad suure osa sellest petturitele kaotada ning dopinguga seostatud endise suusataja Andrus Veerpalu uutest muredest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: