Viimastel kuudel on Euroopa Liidus olnud palju pingeid seonduvalt üheskoos soetatud koroonavaktsiinidega. Kuid tasahilju ollakse mitmes riigis jõudnud defitsiidist juba vaktsineerimisvõimekuse piiride kompamiseni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Parlamendi rahvatervise komitee juhi, Pascal Canfin' arvates muutub hinnang ajapikku paremaks. "Minu sisetunne ütleb, et me hindame olukorra ümber juulis 2021 ja me näeme, et kokkuvõttes oli parem, et hankisime vaktsiinid koos, mitte eraldi," ütles Canfin.

Vaktsiinide koos ostmisel volitasid riigid Euroopa Komisjoni läbirääkimisi pidama ning probleemide ilmnemisel näidati näpuga just neile. Canfin' hinnangul selleks, et oma enese vigu varjata.

"See on nende enda otsuste tulemus, näiteks Austrias, et nad ebaõnnestusid ja tegid vale valiku. Ma ei süüdista Austria kantslerit, sest ta ei saanud teada, et Pfizeri vaktsiin töötab ja AstraZeneca ei suuda tarnida. Aga faktiliselt tegi tema selle otsuse," sõnas ta.

Paari nädala eest lõhkus riikide ühtsust just Austria kantsleri poolt eskaleeritud kümne miljoni vaktsiinidoosi jagamine, kust Eesti sai lõpuks 30 000 lisadoosi.

Edukalt läbirääkimisi pidanud Eesti suursaadiku Aivo Orava sõnul oli tulemus paljudele riikidele keeruline.

"Kujutagem ette kui tuleks teised liikmesriigid Eesti juurde ja ütleksid: "Palun andke meile ära sada, tuhat või sada tuhat doosi." Ei ole poliitikuid, kes väga tahaksid neid ära anda," rääkis Orav.

Näiteid leiab ka Baltikumist. "Läti ja Eesti said neid doose juurde, aga Leedu oli doonoriks. Ja see ei olnud Leedu sisepoliitikas sugugi lihtne. Siin on väga tähtis ka see kuidas Eesti hiljem reageeris. Eesti välisminister väga tänas hiljem Leedut selle otsuse eest, sest kujutagem ette kui see vastupidi olnuks, et Eesti pidanuks enda doose ära andma teistele, siis seda ei neelataks sisepoliitiliselt väga lihtsalt alla," ütles Orav.