Vaktsineerimisplaan täismahus: millised põhimõtted kehtivad juuni lõpuni

{{1618922400000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Massvaktsineerimine Sõle spordikeskuses Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas teisipäeval valitsuskabinetile uuendatud COVID-19 vaktsineerimise plaani, milles on täpsustatud vaktsineerimise korraldamise põhimõtteid ja eesmärke selle aasta aprillist kuni juuni lõpuni. Kava järgi on maikuu jooksul plaanis avada vaktsineerimise võimalus järk-järgult kõigile soovijatele.

Uuendatud vaktsineerimise plaanis on sotsiaalministeerium ajakohastanud erinevate COVID-19 vaktsiinide ja nende eeldatavate tarnegraafikutega seotud infot, täpsustatud on ka vaktsineerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtteid, vaktsineerimisega hõlmatuse eesmärke ja ajakava.

Aprilli lõpuks soovib riik võimaldada vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist kõigile üle 70-aastastele ning juuni lõpuks kõigile täisealistele soovijatele.

Plaan sisaldab Eestisse saabuvate vaktsiinikoguste hinnangulist prognoosi kuude lõikes ja esimeste doosidega vaktsineerimisega 70 protsendi hõlmatuse saavutamise ajalist prognoosi vanusgruppide kaupa.

Plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40 protsendi vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.

Eesti eesmärgid inimeste COVID-19 vaktsineerimisega hõlmamisel on saavutada aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga 70-protsendine hõlmatus, võimaldada alates maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele, võimaldada mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist, võimaldada juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada 2021. aasta sügiseks 70-protsendine hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.

Väga kõrge riskiga rühma on arvestatud inimesed, kellel on lähiajal esinenud järgmisi haigusi või seisundeid: organ- või luuüditransplantatsioon (viimase kahe aasta jooksul); primaarne immuunpuudulikkus; lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud viimase viie aasta jooksul) või muud kasvajad (diagnoositud viimase aasta jooksul); tsüstline fibroos; neerupuudulikkus; kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused; dementsus; Parkinsoni tõbi; amüotroofiline lateraalskleroos; insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud; hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste, neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase viie aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi.

Kõrgek sriskiks loetakse, kui inimesel on diagnoositud diabeet; kardioloogilised haigused; krooniline bronhiit; emfüseem; KOK;• aske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase viie aasta jooksul, bioloogiline ravi); bronhiektaasiatõbi; rasvumus (KMI≥40).

Täpsemad riskirühmade jaotuse kriteeriumid ja põhimõtted haigekassa ravikoodide alusel on kirjeldatud perearstide juhendmaterjalis.

Kõigil Eesti elanikel on võimalik www.digilugu.ee kaudu näha, kas nad kuuluvad riskirühma ja broneerida aja vaktsineerimiseks, kui üleriigilise digiregistratuuriga liidestunud vaktsineerijad on avanud vabad ajad vaktsineerimiseks ja järjekord on jõudnud nendeni.

Kui riskirühma kuuluv inimene ei ole digiregistratuuri kaudu broneerinud vaktsineerimiseks aega või see ei ole võimalik, siis helistab vaktsineerija talle vaktsineerimisjärjekorra kättejõudmisel.

Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole eelnevalt kirjeldatud haigusi, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt harvikhaiguse põdeja vms), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid, sõltumata nende vanusest. Samuti võib põhjendatud vajadusel perearsti otsusel vaktsineerida riskirühma kuuluva inimese hooldajad või lähikondsed, eriti kui riskirühma kuuluvat inimest ei saa vaktsineerida nt terviseseisundi või vanuse tõttu.

Riskirühmadele võimaldatakse vaktsineerimist üldjuhul perearstikeskustes, kuid inimestele, kes on oma terviseseisundi tõttu sageli haigla vaateväljas, pakutakse COVID-19 vastu vaktsineerimist haiglas. Üldjuhul kehtib printsiip, et teine doos tuleb manustada samas kohas, kus manustati esimene. Kui see ei ole võimalik, tuleb teise doosi manustamine eraldi kokku leppida oma perearstiga.

Eesliin pärast riskirühmi

Järgnevaks prioriteetseks sihtrühmaks ühiskonna toimimise tagamisel on kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad, keda on kaardistatud kuni ca 150 000 inimest.

19. aprilliks saavutatud hõlmatust arvestades on 70-protsendilise vaktsineerituse eesmärgini jõudmiseks vajalik alustada vaktsineerimiskuuri esimese doosiga 70+ vanuserühmas 24 500 inimesel, 60-69 vanuserühmas 45 500 ja 18-59-aastastel inimestel 392 000 inimesel. Aprillikuu jooksul laekuvad vaktsiinitarned lubavad aprilli lõpuni teha esimese vaktsiinisüsti veel 56 000 inimesele, maikuus on võimalik vaktsineerida esimese doosiga 322 000 inimest ja juunis vähemalt 84 000 inimest.

Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM

Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM
Vaktsineerimisplaan Autor/allikas: SM

 

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: