"Kui me lähema paari nädala jooksul Tallinna linnaga koos selgusele jõuame, siis see on hädavajalik ajaraam. Kindlasti ei tohiks sellega minna kauem," ütles Pentus-Rosimannus.

"Eks need variandid on teada. On see siis tervikuna mahu üle vaatamine Tallinna linna poolt, on see mahu üle vaatamine selliselt, et on teatud osa sellest suurest haiglast, mis kindlasti valmib ette nähtud aja raames. Ja seda on võimalik teostada Euroopa liidu finantseerimise toel ja ülejäänu finantseerimiseks leiab Tallinn täiendavad võimalused. Need on peamised alternatiivid," lausus ta.

"Need arutelud käivad edasi ja eks me kindlasti otsime lahendust. Sest iseenesest see on oluline investeering ja oluline objekt. Ka meie soov on, et Tallinna haigla Tallinna linna poolt ikkagi rajada oleks võimalik. Selleks me oleme omalt poolt valmis igakülgselt ka Euroopa Komisjoniga läbirääkimistes kaasa aitama," lausus Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannus rääkis, et kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni jaoks oli kahtlus, kas Tallinn suudab taastefondis paika pandud ajaraami jooksul kõik vajalikud toimingud ja ehituse lõpule viia.

Kiik: see on selle sajandi kõige olulisem projekt

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles selle kohta, et ükski nendest Euroopa Komisjoni argumentidest ei pisenda kuidagi Tallinna haigla vajalikkust ja olulisust.

"Tallinna haigla puhul tuleb arvestada, et tegemist on tervishoiu vaates selle sajandi kõige suurema ja kõige olulisema projektiga," lausus Kiik.

"Eesti tervishoiusüsteemi jaoks, Eesti tervishoiutöötajate pealekasvu jaoks aitaks see tagada kaasaegsed, kvaliteetsed töötingimused. Ja loomulikult Eesti elanikele kõrgemal tasemel ravivõimalused. Veelgi enam näitas vajadust suure Tallinna haigla järele Covid-19 kriis. On ta nakkusohutuse küsimus, ventilatsiooni küsimus, lisapalatite avamise võimekuse küsimus. Neid kohti on päris mitu, mida Tallinna haigla aitab lahendada," rääkis tervise- ja tööminister.

Kiige sõnul läbirääkimised jätkuvad. "Igal juhul peaks olema hetkel riigi, Tallinna linna ja ka Euroopa Komisjoni eesmärk ja suund töötada selle nimel, et see haigla rajatud saaks. Meil ei teki neid võimalusi väga tihti sarnases mahus erinevaid Euroopa Liidu vahendeid kasutada vajalike investeeringute tegemiseks. Kui me praegu seda ajaakent ei suuda realiseerida, siis järgmist korda me võimegi jääda ootama," sõnas ta.

Praeguseks on selge, et Euroopa Komisjon ei kavatse taasterahastust eraldada Tallinna haigla rajamiseks 380 miljonit eurot, mida Eesti soovis, vaid vähem. Tallinna plaanide järgi peaks haiglakompleks valmima 2027. aastal.

Tallinna haigla eeldatav kogumaksumus on 520 miljonit eurot. Sellest planeerimise, projekteerimise ja ehituse kavandatav maksumus on 450 miljonit eurot ning investeering seadmetesse 70 miljonit eurot.