Memorandum: Tallinna-Helsingi tunneli eeltingimus on Rail Baltic
Kahe pealinna vahele on mõtet merealust tunnelit rajada vaid siis, kui see on osa Rail Balticu raudteest, mis ühendab üle-euroopalise transpordivõrguga ka Helsingi, selgub esmaspäeval kahe riigi ministrite poolt allkirjastatud ühiste kavatsuste protokollist.
Ühiste kavatsuste protokoll on esimeseks sammuks tunneli trassi üle-euroopalisse transpordivõrku lülitamiseks, mis on eelduseks projektile Euroopa Liidust kaasrahastuse taotlemiseks, märgitakse memorandumis. Eesti ja Soome oma jõududega tunnelit, mille maksumuseks on pakutud kuni 20 miljardit eurot, valmis ei suuda ehitada.
Lisaks Euroopa rahastusele on tunneli ehitamise tingimuseks selle ühendatavus Rail Balticu raudteega, ainult kahe pealinna ühendamiseks ei ole tunnelil mõtet ega tõenäoliselt võimalust Euroopast rahastust leida. Tunnelit hakkaksid läbima nii reisija- kui kaubaveod.
Kuigi projekti asuvad vedama riigid, kaalutakse erainvestorite kaasamist. Eesti ja Soome lepivad kokku parimas organisatoorses mudelis ning analüüsivad, kas ja kuidas kaasata raha erasektorist.
"Eestil ja Soomel enda rahadega seda projekti teha on pehmelt öeldes keeruline, sellepärast tahamegi tuua juurde Euroopa Liidu kaasrahastust ning kaaluda tõsiselt ka erasektori kaasamist projekti," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Kuivõrd memorandumi järgi on tegu kõrge turvariskiga taristuga, teevad Soome ja Eesti koostööd, et tagatud oleks projekti turvalisus. See tähendab ka seda, et võimalike erainvestorite puhul kaalutakse põhjalikult nende kaasamist. Oluline on, et riigid säilitaksid kontrolli nii tunneli rajamise kui käitamise üle, märgitakse memorandumis.
Näiteks varem on tekkinud kahtlusi Soome ettevõtja Peter Vesterbacka plaani suhtes kaasata tunneli ehitamisse Hiina investorid, kes olid väidetavalt nõus investeerima projekti 15 miljardit eurot.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinn-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad MKM, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsus.
Aasa sõnul seisab nüüd ees keskkonna- ja tasuvusuuringute läbiviimine. "Projekteerimisest oleme veel kaugel. Esialgsete hinnangute järgi on tunneli ehitamine väga suure hinnalipikuga, mistõttu peame leidma kõige mõistlikumad lahendused nii tasuvuse, kui ka looduse hoidmise vaatevinklist," lausus Aas.
Memorandum kehtib 2030. aastani. Kui kumbki osalistest ei otsusta projektist väljuda, pikendatakse ühiste kavatsuste protokolli automaatselt järgmiseks kümneks aastaks.
2018. aasta veebruaris avaldati FinEst Link projektiga Tallinn-Helsingi raudteetunneli tasuvusuuringu tulemused. Uuringu järgi on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul. Merealune raudteetunnel tooks kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali.
Toonase uuringu järgi oleks Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel.
Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes üheksa miljonit reisijat aastas.
FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.
Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja rongide kiiruseks oleks 120 kuni 160 km/h.
Soome ja Eesti ühiste kavatsuste protokoll (inglise keeles):
Toimetaja: Marko Tooming