Armeenlaste sõnul hukkus esimese maailmasõja ajal genotsiidis 1,5 miljonit inimest. Türgi, mis tõusis 1920ndatel Osmanite impeeriumi tuhast, on rõhutanud, et tegu oli rahvusgruppide vahelise vägivallaga, milles sai surma 300 000 armeenlast ja vähemalt sama palju türklasi. USA armeenlaste kogukond on genotsiidi tunnustamist oodanud juba pikemat aega ja ka üle saja kongressi liikme mõlemast erakonnast ärgitas presidenti seda sammu astuma.

"Genotsiidi toimumise faktide üle ei saa tõsiselt vaielda. Neid tegevusi salvestati reaalajas USA diplomaatide poolt, kes ei osanud seda julma ja süstemaatilist Armeenia inimeste hävitamist nimetada, kuid teadsid, et inimkonna ajaloos puudub sellele pretsedent," lausus demokraadist USA esindajatekoja liige Adam Schiff.

USA meedia andmetel hoiatas Biden reedeses telefonikõnes Türgi presidenti, et kavatseb Armeenia genotsiidi tunnustada. Analüütikute arvastes on selge, et see mõjub kahe riigi vahelistele suhetele halvasti ja ei ole välistatud, et Türgi kehtestab USA kaupadele mitteametlikke piiranguid.

"Ma arvan, et mõned sillad põletatakse. See on ilmselgelt sümboolselt oluline, vähemalt Ankarale, võib-olla vähem Washingtonile. Rahvusvahelistes suhetes põletatakse sildu ja ehitatakse need uuesti üles, sest riigid tegutsevad rahvuslikes huvides," lausus Ameerika Ülikooli professor Hrach Gregorian.

USA Armeenia rahvuskomitee tegevjuht Armen Sahakyan märkis, et USA ja Türgi suhted on juba praegu halvad, kuivõrd USA kehtestas Türgi valitsusele sanktsioonid, sest türklased ostsid mitme miljardi dollari eest Venemaa õhutõrjesüsteeme.

Analüütikute arvates saadab USA samm Türgile selge sõnumi, et ameeriklased on valmis vajadusel reageerima. Eriti olukorras, kus Türgi on toetanud Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani, saates neile sõjatehnikat ja inimjõudu.