Kolmanda astme intensiivravivajadus püsib stabiilselt samal tasemel ja langustrendi veel näha ei ole. Eriti Põhja-Eestis ja Tallinnas on intensiivraviosakonnad väga-väga täis, rõhutas teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Iseäranis murettekitav on aga olukord Ida-Virumaal, kus üle 80-aastastest on vaktsineeritud vaid veerand ja ülejäänud keelduvad sellest, arvates, et haiguse läbipõdemine on kergem kui vaktsiini kõrvalmõjud.

"Mina ei saa ka aru, miks need inimesed niimoodi arvavad, kui me vaatame numbritele otsa, mis Eestis on. TÜ kliinikum teenindab Ida-Virumaa kõige raskemaid haigeid, peaaegu iga päev tuleb kolmanda astme intensiivravi osakonda Ida-Virumaalt mõni inimene," ütles Lutsar, lisades, et kuna intensiivravis on suremus 30-40 protsenti, saab välja arvutada, kui palju neist sealt eluga välja tuleb. Pikk järelravi järgneb niikuinii ja päris terveks ei pruugi inimesed enam saadagi.

"Koroonat ei saa üldse vaktsineerimisega võrrelda. Me räägime AstraZeneca puhul väga selgest sündroomist, kus on trombid koos trombotsütopeeniaga. Ühte juhtu ma olen kohanud, mida on kirjeldatud vanemal kui 60-aastasel inimesel, ja see on siis kogu Euroopas. Nii et see on enamasti ka Euroopas väga harva esinev, väga spetsiifiline sündroom. Praeguseks on teada, missuguse sündroomiga on tegemist, ja kui teatakse, millega on tegemist, siis osatakse ka ravida," selgitas Lutsar.

Lutsar tunnistas, et ei mõista Ida-Virumaa eakaid, kes vaktsineerimisest keelduvad, seda enam, et AstraZeneca vaktsiin on nende ihaldatud Sputnikuga väga sarnane, lihtsalt Sputniku kohta on veel liiga vähe informatsiooni.

"Mina ka ei tea, kuidas inimestele selgeks teha, et see vaktsineerimine on väga oluline, kui me tahame sellest pandeemiast lahti saada. Muidu võib see kesta ju aastaid, selline talv, nagu meil praegu oli," ütles Lutsar.

Koroonasse suremise risk seevastu kasvab vanusega aasta-aastalt.

"Vanematel inimestel, aga mitte tingimata ka ainult vanematel inimestel on väga suur risk haigusse nakatuda ja ära surra," toonitas Lutsar. "Haiglates ikka suur osa inimestest on vanuses 60+. Kui need inimesed enam raskesse haigusesse ei jää, siis nad ei satu ka haiglasse, nad ei koorma meie meditsiinisüsteemi üle ja me saame ühiskonda ka palju rohkem avada."

Samuti saavad eakad kaitsta oma vaktsineerimisega ka koolilapsi, keda veel vaktsineerida ei saa, sest siis ei nakatu ka lapsed.

"Vanavanemad tegelikult kaitsevad ka oma lapselapsi, et need lapselapsed koolis käia saavad ja hea hariduse saavad," ütles Lutsar.

TÜ kliinikumi intensiivis on kuni pooled patsiendid Ida-Virumaalt

Tartu ülikooli kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht Joel Starkopf rääkis "Ringvaates", et haigla intensiivraviosakondades on patsiente mitmest maakonnast, kuid Virumaalt on neid tõepoolest rohkem kui mujalt. Intensiivraviosakondade ummistusest idavirulastega tema sõnul siiski rääkida ei saa.

"Ida-Virumaalt on meil tervikuna läbi koroonahooaja olnud väga palju patsiente, sealhulgas intensiivravi vajavaid patsiente. Hinnanguliselt kolmandik kuni pool meie intensiivravi patsientidest on Ida-Virumaalt pärit," rääkis Starkopf.

"Aga see on ka eeldatav. Kliinikum on regionaalhaigla kogu Lõuna piirkonna jaoks ja me tagame kõrgema astme intensiivravi ka Narva ja Kohtla-Järve jaoks," lisas ta.

Starkopf kinnitas, et enamik intensiivravi vajavatest patsientidest paraneb nii, et pääseb lõpuks haiglast välja. Samas kestab järelravi paljudel juhtudel väga kaua.

"Koroona on raske ja tõsine haigus, mis kestab kaua. Intensiivravi keskmiselt kestab kaks nädalat, aga meil on haigeid, kes on kolm-neli nädalat, kaks kuud, kolm kuud juba olnud intensiivravil. Haigusest taastumine on ka individuaalne, aga üsna palju haigeid on sellised, kes vajavad veel nädalaid pärast intensiiviraviosakonnast lahkumist haiglaravi, taastusravi. Ja võib-olla täielikult oma endise füüsilise võimekuseni kas ei taastugi või taastuvad alles kuude jooksul," rääkis Starkopf.

Starkopfi sõnul teab tema oma haigla kümnetest intensiivravi vajanud patsientidest vaid ühte, kes on haigestunud pärast koroonavaktsiini saamist.