Simson: EL ei asu ühtki kütteliiki ära keelama

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on ka edaspidi vaba voli otsustada, milliseid kütteliike kasutada, kuid EL toetab neist rohelisemate arendamist, ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson Vikerraadio saates "Reporteritund".

Simson ütles, et EL jääb selle juurde, mida juba liidu aluslepe sätestab: et iga liikmesriik valib ise, milliseid kütteliike kasutab. Ent EL toetab oma meetmete kaudu neist rohelisemate arendamist.

"Eesmärk pole ühtki kütteliiki ära keelata," toonitas Simson.

Maagaasi ei ole lisatud EL-i roheliste kütteliikide nimekirja, kuigi paljude riikide jaoks on see üleminekukütus saastavamatelt küttelahendustelt, nagu kivisüsi või nafta, väiksema ökoloogilise jalajäljega kütuste peale.

"On liikmesriike, kes vajavad vahelahendusi. Eelkõige riigid, kes ikka veel kasutavad kivisütt või pruunsütt. Aga on Kuna see on muutunud üha kallimaks, tahavad nad asemele midagi taskukohasemat. Üks selline lihtne lahendus on maagaas, aga see vajab ka investeeringuid ja liikmesriikide mure on, kuidas oam keskküttesüsteeme ümber ehitada, uusi võimsusi tagada jms," kirjeldas Simson. "Maagaasil on roll puhtamale kütusele üleminekule olemas, see on vähem saastavate kütuste alternatiiv. Heide pole null maagaasi puhul, aga see on edasiminek."

Paljud riigid on protesteerinud maagaasi lisamise vastu roheliste kütteliikide nimekirja, kuid Simsoni sõnul arutelud maagaasi üle jätkuvad.

"Roheliseks saab lugeda neid tehnolooglisi lahendusi, millel pole olemas väiksema ökoloogilise jalajäljega alternatiivi," selgitas Simson nimekirja koostamise põhimõtet.

Euroopa omavahendeid gaasivõrkude väljaarendamisse enam ei investeerita ning Euroopa ei sõltu gaasiühenduste puhul vaid ühest allikast.

Ka tuumajaamad ei ole roheliste tehnoloogiate nimekirja lisatud ning selle küsimusega tegeldakse EL-is eraldi edasi.

"Tuumaenergiat eraldi puudutav taksonoomia tuleb välja, see ei ole kellegi plaanidele kriipsu pealetõmbamine. See on olnud liikmesriikides lõhestav teema, paljudes riikides on tuumaenergiast ka loobutud. See ei saa olla poliitiline otsus, vaid vajab teaduslikku baasi," selgitas Simson arutelude edasist käiku.

Nii on paralleelselt riike, kes tegelevad tuumajaamade asutamise või arendamisega, aga ka neid, kes sellega lõpparvet on tegemas. Tuumakütuse kasutuselevõtt eeldab esmalt riikliku agentuuri loomist, mis tuleb mehitada doktorikraadiga spetsialistidega, kes peavad eeskätt lahendama kaks põhiküsimust: kuidas tagada tuumajaama ohutus ning kuhu ladustada ohutult tuumajäätmeid.

Ka Euroopa Investeerimispank kaasfinantseerib töid, et EL-i tuumajaamad vastaksid kõrgeimatele ohutusstandarditele. Seega asjaolu, et tuumakütust rohekütuste nimekirja pole kantud, ei tähenda seda, et perspektiivikad projektid rahastust ei leia, nentis Simson.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: