Selle nädala lõpus peaks riik välja tulema niinimetatud koroonapassiga, millega saab tõendada vaktsineerimist. Seni on koroonapassist räägitud peamiselt kui reisimise lihtsustajast.

Tööandjate keskliidu juht Arto Aas on nende seas, kes julgustavad seda kasutama ka siseriiklikult.

"Kui me lubaks spaadesse, restoranidesse, teatrisse ja kinno inimesed, kes on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud, päästaks me päris palju töökohti, päästaks päris palju ettevõtlusvaldkondi ja aitaks sellest surmaorust nendel sektoritel läbi tulla, kes on viimase aasta jooksul kõige karmimalt pihta saanud," rääkis Aas.

Sama meelt on hotellide- ja restoranide liidu juht Ain Käpp. "Lihtne on öelda, et me ei saa seda siseriiklikult kasutada," märkis Käpp. "Aga ikkagi, kui meil on selline võimekas tööriist olemas, leiame lahendusi, kuidas saaksime sellega kiiremini majandust käivitada."

Ain Käpp tõi näite restoranidest, kus tõenäoliselt lubatakse esialgu ainult 25-50-protsendilist täituvust.

"Kui on inimesi selle passiga, siis sedavõrd võiks inimesi rohkem seal olla," pakkus Käpp. "Võib-olla õnnestub ka teha mingisuguseid sündmusi, kus sada protsenti inimesi on sisenenud ruumi selle rohepassiga, mis tähendab, et piiranguid ei olegi."

Arto Aas usub, et küsimus, mida koroonapassiga teha, pole oluline ainult selle kevade vaates, vaid juba tuleb mõelda ka järgmistele viiruselainetele. Ta märkis, et kriisis on tehtud palju otsuseid viimasel hetkel ja analüüsidega on hiljaks jäädud.

"See on küsimus, kus tasuks küll mõelda pisut ka ette," ütles Aas. "Me ei tea, mis sügisel tuleb, me ei tea, kas tuleb uus laine. Jätkuvalt on probleem see, et kõik inimesed ei taha ennast vaktsineerida, mis tähendab, et viirus võib jääda siia veel pikaks ajaks."

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts usub samuti, et koroonapassidest võiks majanduse avamisel ja avatuna hoidmisel abi olla. Ta ütles, et vaktsineerimisest ei saa sõltuma panna elutähtsaid teenuseid, küll aga näiteks meelelahutust.

"Vaktsineerimispassi lahenduse kasutegur saab kindlasti olla ka see, et riik garanteerib, et läbi selle vaktsineerimispassi saadud andmed on usaldusväärsed ja kindlad, et seal puudub selline võltsimiskahtlus," rääkis Palts.

Vandeadvokaat: see poleks diskrimineerimine

Samas tuleb küsida, ega inimeste eristamine koroonapassi alusel ebaõiglane ole. Arto Aas ütles, et ebaõiglust on selles kriisis niikuinii palju olnud ja piirangud on riivanud nii ettevõtete kui töö kaotanud inimeste õigusi.

"Kui meil õnnestub nüüd vähemalt ajutiseltki neid pisut järjele aidata, et nad ellu jääks ja saaks oma tööde-tegemistega edasi minna turvaliselt, niimoodi, et kellegi tervist ohtu ei seata, siis ma usun, et see pisikene ebavõrdsuse tunne inimestes on üleelatav," rääkis Aas.

Vandeadvokaat Ants Nõmper selgitas, et piirangud, mida riik kehtestab, peavad alati olema põhjendatud ja minimaalsed. "Ehk me tohime ühiskonnaelu lukku keerata ainult niivõrd, kuivõrd seda on tõesti vaja teha," märkis Nõmper ning lisas, et täielikule lukkukeeramisele tuleb otsida alternatiive.

"Ja me oleme siin erinevaid alternatiive näinud: kas siis täituvuse piirangud või maski kandmise kohustus või 2+2 reegel," jätkas Nõmper. "Üks vahend, mis aitaks kaasa ainult osalisele lukkukeeramisele, mitte täielikule, on vaktsineerimine ja selle tõendatud viisil eraettevõtjale näitamine."

Ants Nõmper ütles, et diskrimineerimiseks nimetatakse seda, kui inimesi koheldakse erinevalt ilma mõjuva põhjuseta. Praegu on viirusekriis selleks Nõmperi sõnul põhjuse andnud. Aga kõige olulisemaks peab ta küsimust, kas vaktsiinid on kõigile kättesaadavad.

"Praegusel hetkel tuleb tõdeda, et nad ju ei ole. Selle pärast see erisuste tegemine või eeliste andmine pole ilmselt praegu põhjendatud," selgitas Nõmper. 

"Aga kui vaktsiinid on kõigile kättesaadavad ja mõni inimene ise oma maailmavaatest tulenevalt otsustab, et tema ei vaktsineeri, siis nende inimeste ebavõrdne kohtlemine on täitsa lubatud ja see ei ole diskrimineerimine."

Nõmperi sõnul on oluline ka see, missuguse teenuse puhul inimesi erinevalt koheldakse. Ta ütles, et haridusele või ühistranspordile tuleks läheneda teisiti kui näiteks kinodele või restoranidele.

"Ja silmas tuleb pidada ka seda, et me ei diskrimineeriks neid inimesi, kes tõepoolest ei saa oma terviseseisundist tulenevalt ennast lasta vaktsineerida. Ja ka laste peale peame eraldi mõtlema, sest lastele ei ole need vaktsiinid veel üldse näidustatud" lisas Nõmper.

Justiitsministeeriumis ega riigikantseleis pole koroonapassi siseriiklikku kasutamist analüüsitud. Küll aga tegeleb nende küsimustega Nõmperi sõnul õiguskantsler.

"Ma arvan, et kui need vaktsiinipassid valmis saavad, siis oleks väga tark neid vaktsiinipasse kasutada ühiskonnaelu avamisel, mitte jätta neid lihtsalt kergekäeliselt kõrvale ja piirata nende rakendamist ainult reisimisega," ütles Nõmper.

Arto Aas lisas nimekirja veel ühe argumendi. "See aitaks meil võib-olla natuke tõsta ka vaktsineerimise populaarsust, et ta muutuks atraktiivsemaks ja me suudaks suve või aasta lõpuks ka oma siseriikliku karjaimmuunsuse saavutada. Sest olgem ausad, kõik inimesed täna vaktsiini ei taha saada," ütles Aas.

Riigihaldusminister Jaak Aab ütles et ka valitsus on koroonapasside siseriiklikku kasutamist mitu korda arutanud.

"Ja tegelikult on päris üksmeelne arvamus, et kui on olnud võimalus pakkuda vaktsiini kogu elanikkonnale, siis võib see millalgi kõne alla tulla, enne ei tule," rääkis Aab.