Euroopa Liidus on kokku lepitud, et rohelise digitõendi ehk koroonapassi sisus tuleb üksmeel leida juuni keskpaigaks. Selleks ajaks tuleb lahendus leida nii andmekaitse küsimustele kui ka näiteks sellele, kui kaua peetakse immuunseks inimest, kes haiguse läbi põdenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Europarlamendi liikme Yana Toomi (KE) hinnangul ei saa turismist sõltuvad riigid oodata, kuni seda kokkulepet otsitakse, ning leiavad lahenduse juba varem.

"Keegi täna ei tea, kuidas täpselt hakatakse liikmesriikides seda sertifikaati kasutama, mis on sellega lubatud ja mis on sellega keelatud. See on ju tegelikult igale riigile endale otsustada. Nii et minu jaoks on see suur infomull, mille taga tegelikult sisu on palju vähem kui tahaks näha," rääkis Toom.

Toomi arvates on praegu põletavamaid probleeme. "Mina ootaksin, et selle asemel, et keskenduda rohelise sertifikaadi promomisele, Euroopa Liit tegeleks vaktsineerimisega. Me oleme sellega, ma ei ütle, et põrunud, aga me oleme väga tugevalt maha jäämas sellest, mis pidi olema ja see on probleem number üks," sõnas ta.

Marina Kaljuranna (SDE) hinnangul pole need kaks protsessi omavahel seotud.

"Vaktsineerimist ei takista selle tõendi väljatöötamine ja vastupidi. Need on kaks paralleelset protsessi, üks ei takista teist. Mina näen selles protsessis katset Euroopa Liidus esmakordselt kehtestada üleeuroopaliselt kehtiv digitõend, mis on QR-koodiga, mis on loetav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikide piiriületuspunktides. See on väga suur väljakutse," rääkis Kaljurand.

Koroonapassist saaksid ametnikud välja lugeda, kas inimene on vaktsineeritud, andnud lähiajal negatiivse koroonaproovi ja või põdenud haiguse läbi.

"Ma ikkagi arvan, et see lihtsustab piiriületust. Praegu ma tulen Belgiasse ja mul on kaasas neli-viis väljatrükitud paberit. Igal nädalal ma kontrollin, millised paberid peavad olema. Kui see sertifikaat teeb reisimise lihtsamaks, siis on juba sellel suur pluss," ütles Kaljurand.