Pentus-Rosimannus: kärpimisega väldime survet maksutõusudele

Foto: ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kulude kokkuhoid riigi eelarvestrateegias (RES) on vajalik selleks, et vältida tulevikus maksutõuse.

"Seda riigi eelarvestrateegiat sellisel kujul, kus ka kulude kokkuhoid on sees, on vaja eelkõige selle tõttu, et meil tulevikus ei oleks survet maksutõusudele," ütles Pentus-Rosimannus.

Minister sõnas, et eelarvestrateegia arvestab sellega, et tulevikus oleks võimalik tõsta palku ja pensione. "Kulude kokkuhoidu oli vaja selleks, et tõsta palka õpetajatel, politseinikel, päästjatel ja teha muid olulisi asju," sõnas ta.

"Kulude kokkuhoiu eesmärgi olid kõik kabineti liikmed valmis endale võtma oma valdkonnas ja seegi oli oluline, et pärast kahte kriisiaastat kui erasektor on pidanud väga tõsiselt oma kulusid kokku tõmbama, siis ka valitsus on solidaarsem erasektoriga," lausus Pentus-Rosimannus.

"Eelarvestrateegia läbiv põhimõte on, et me hoiame kulude kasvu aeglasema kui on majanduse kasv," märkis Pentus-Rosimannus.

Saatejuht Mirko Ojakivi viitas, et õpetajad saavad järgmisest aastast 39 eurot kuus palgalisa, aga laste huviringiraha võetakse vähemaks, sest nii saab õpetajate palka tõsta. "Kuidas me jõudsime sellisesse Eestisse, kus õpetajad saavad palka juurde, kui lastelt midagi ära võtta?" küsis Ojakivi.

"Huvihariduse toetamine on Eestis omavalitsuse ülesanne. Sisuliselt oli see valik tõesti see, et kas toetada omavalitsuse eelarvet või tõsta õpetajate palka. Ükski laste huviring ei peaks tegelikult selle muudatuse tõttu kannatama, sest omavalitsuste maksutulu kasvab järgmistel aastatel rohkem kui 100 miljonit. Ja see tähendab, et on võimalusi ka omavalitsustel nende ülesannetega, mis neil on, tegeleda ja seda huviharidust pakkuda," vastas rahandusminister.

Pentus-Rosimannus rõhutas, et ka jutt kaitsekulude vähendamisest on eksitav. "Kaitsele eelarvest minev raha on kõikidel täna vastu võetud riigi eelarvestrateegia järgnevatel aastatel suurem kui sel aastal. "Kui sel aastal on kaitsele minev raha suurusjärgus 645 miljonit, siis järgmisel aastal on see üle 700 miljoni."

Päästjate ja politseinike palgafondi kasvuks on ette nähtud kolm protsenti. "Kuidas see täpselt jaguneb konkreetse valdkonna sees, nende otsusteni jõuavad ministrid aasta teises pooles," sõnas Pentus-Rosimannus.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas tegi neljapäeval avalduse, et RES tuleb pärast suvist majandusprognoosi üle vaadata ja neid näitajaid 2022. aasta riigieelarve koostamisel arvesse võtta.

"Sügisel kui järgmise aasta riigieelarve saab lõpliku kuju, siis ta saab seda ikkagi septembris valmiva majandusprognoosi alusel," kommenteeris seda Pentus-Rosimannus.

Mirko Ojakivi küsis temalt ka selle kohta, kuidas ta suhtib keskerakondlaste Jaanus Karilaiu ja rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare kriitikasse RES-i aadressil.

"Keskerakond on olnud ka nendel eelarvestrateegia läbirääkimistel väga kõva pähkel ja raske läbirääkimiste partner, kes enda jaoks oluliste teemade eest väga tuliselt seisab. Aga Jüri Ratas ja tegelikult ka Mailis Reps fraktsioonijuhina olid nende eelarvestrateegia läbirääkimistega väga tihedalt seotud. Kui mul on Jüri Ratase sõna, et see eelarvestrateegia on kokku lepitud, siis sellest mulle täiesti piisab," vastas Pentus-Rosimannus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: