Lepik tõdes, et eelarvepuudujääk ei kao kuhugi hoolimata Reformierakonna võimuletulekust ja tema püüdlikkusest näidata, et tegeleb lodeva eelarve kohendamisega. "Kentsakal kombel on kogu RES-i miljardite taustal saanud kõige rohkem tähelepanu vastuolu huvihariduse raha vähendamise ja õpetajate palkade tõstmise vahel, mistõttu on fookuses ainult mõnikümmend miljonit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust on süüdistatud huvigruppide vastandamises, märkis ta.

"Reformierakond ja rahandusminister Pentus-Rosimannus demonstreerivad seda, et ei suuda näha numbrite taga inimesi," ütles Riikoja, viidates valitsuse otsusele kärpida kogu riigisektori kulusid, sealhulgas ka näiteks huviharidusele eraldatavaid toetusi ja plaani kaotada maksuvabastus eluasemelaenu intressidelt. "See paneb küsima, kas nad saavad aru, kuidas tavalised inimesed elavad? Jutt sellest, kuidas kõik peavad kärpima - ka laste ja noorte arvelt - see on demagoogia, absurd. Selle raha saab kasvõi ehitusinvesteeringutest kokku hoida, see on tahtmise küsimus," lisas ta.

Lepiku hinnangul ei suuda Eesti valitsused hoolimata koroonapandeemia põhjustatud olukorra muutumisest midagi tõsist eelarvega ette võtta ning laiemalt riigi toimimist ja selle kulusid üle vaadata. Ta rõhutas, et ehkki seadustega on paika pandud väga suur osa eelarvekuludest, algatavad seadusi siiski valdavalt ministeeriumid, mistõttu on neil ka võimalus kulusid määravaid seadusi muuta. "Seda, et raha on juba igale poole ära lubatud, saab ju ümber teha. Praegu kärbitakse mehaaniliselt, jääb mulje, et keegi pole isegi mõelnud, mida riik tervikuna peaks tegema ja muutma praeguses olukorras," rääkis ta. Lepik tõi näiteks õpetajate ja meditsiiniõdede nappuse.

"RES-iga pole ümber sõnastatud, mis suunas ja kuidas liikuma peame," ütles Lepik ning leidis, et praeguse RES-i puhul võib öelda, et tegemist on peenhäälestusega, mida kunagi reformierakondlasest peaministrile Taavi Rõivasele ette heideti. On küll mõned rohepöördele suunatud meetmed, aga sisuliselt pole valitsused juba aastaid suuri pöördeid teinud, tõdes Lepik.

"Riigieelarvet on võimalik kindlasti kärpida, aga selleks on vaja sügavamat analüüsi. Ja seda pole teinud ka Reformierakond," rääkis ka Riikoja. Tema sõnul on õpetajatele lubatud kolmeprotsendine palgatõusus siiski marginaalse mõjuga. "Aga seda, kuidas saaksime liikuda täielikule eestikeelesele haridusele, ei aruta," tõdes ta.

Lisaks oli saates jutuks koroonaviiruse olukord ja vaktsineerimine, Isamaa erakonda raputanud liikmete värbamise skandaal ning riigikogu liikmete esinemine kaugistungite ajal.