Ansip: 60-miljoniline kärbe suurt pilti ei mõjuta, aga tekitab meelepaha

Andrus Ansip.
Andrus Ansip. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kauaaegne peaminister, praegune Euroopa Parlamendi liige, reformierakondlane Andrus Ansip ütles, et valitsuse plaanitud 60-miljoni euro suurune kärbe suurt pilti eelarvetasakaalust ei mõjuta, küll aga tekitab ohtralt meelepaha. Ansip ütles intervjuus ERR-ile, et praeguste kärbete valulikkus on paraku vastustundetu eelarvepoliitika tulemus.

"Tasakaalus eelarvest pole mõtet rääkida kärpega ega kärpeta, 60 miljonit suurt pilti ei mõjuta. Aga meelepaha tekitab ohtralt," kirjutas Ansip Twitteris.

Ansip arutles uue riigi eelarvestrateegia üle ja tõi välja, et RES-i järgi kasvab Eesti võlakoormus sellel ja järgmisel aastal veel 2,5 miljardi võrra ning jõuab aastaks 2025 ca 10 miljardini.

Ta tõi näiteks seitse miljonit eurot huviringiraha, mis tuleb kärpida, et saavutada õpetajate palgatõus. "Mõelgem sellele valule, mille tõi kaasa seitsme miljoni kärpimine. Kümnes miljardis on seda valu tohutult rohkem kui rõõmu raha laialijagamisest."

Ta märkis, et eelarve puudujääk 2017-2020 kokku oli 1586 miljonit. Uues RES-is oodatakse käesoleva aasta miinuseks 1723 ja järgmisel aastal 1231 miljonit. "Igatahes võtab hea rahanduse taastamine aastaid aega, ilusaid numbreid pole niipea oodata," kommenteeris Ansip.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks riigi eelarvestrateegia (RES) aastateks 2022–2025. Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud euroraha toel üle kaheksa miljardi euro.

Kulude katmiseks on planeeritud muuhulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades. Alates 2022. aastast ulatub see kokku 61 miljoni euroni aastas.

ERR-i intervjuu Andrus Ansipiga

Kas te oma Twitteri postitustes pidasite silmas, et praegusel plaanitaval 60-miljoni eurosel kärpel tegelikult ei ole suurt mõtet?

Ma tahtsin tõmmata tähelepanu sellele, et kulutada on alati kergem kui otsast hakata kokku hoidma. Seda, et pole üldse mõtet kokku hoida, seda ma loomulikult ei väida. Aga kogu see kommunikatsioon on olnud nii nagu see on olnud. Ja see tulemus ei ole kõike seda jama väärt praegu.

Mu põhisõnum on see, et laenu võtta on väga lihtne, eelarvet defitsiiti lasta on väga lihtne, aktsiis Lätti saata on väga lihtne, aga püüa sa pärast sent haaval seda kõike koomale tõmbama hakata. No ei ole võimalik. Ja siis tulevad igasugused ja räägivad tasakaalus eelarvest. See eelarve on ikka tasakaalust valgusaastate kaugusel.

Kas praeguses olukorras oleks mõistlik jätta see 60-miljonine kärbe tegemata ja kriisis panustada Eesti inimeste majandusolukorra parandamisele?

Ma arvan küll, et kui oleks vaja kärpida, kokku hoida, siis selleks on muid võimalusi.

Meil on raha lennanud vasakule ja paremale. Kasvõi seesama tasuta ühistransport, mis 20 miljoni pealt kargab üles 60 miljoni peale ja samas transpordi kasutajaid ei ole juurde tulnud. Porto Franco, Louis Freeh, Pärnu lennuväli. Kaks Louis Freeh lepingut ja laste huvialaringi raha oleks olemas. Kus see kriitiline meel siis oli kui raha põletati?

Mis oleks teie soovitus praeguse kriisiga hakkama saamiseks?

Valitsus otsustab seda, kuidas tema kriisi haldab. Aga minu sõnum praegu, kui te küsite nende Tweetide kohta, on ikkagi see, et enne tuleks kümme korda kaaluda kui mingeid kulutusi teete.

2021. aasta lisaeelarve annab 30 miljonit eurot kohalikele omavalitsustele vabalt kasutatavaid investeeringutoetusi. Vabalt kasutatavaid. Miks te teete seda kui kitsas on käes?

Ma tean, et RES-i arutelul esimene suurem konflikt oli selles, et taheti jätta õpetajad, politseinikud ja päästjad täiesti ilma palgatõusuta. Kirjutada eelarvestrateegiasse sisse neli aastat null protsenti kasvu. Kuulge, see on ebainimlik. Kuidas keegi saab üldse sellise asja peale tulla? Ja minu meelest on ebainimlik ka see, kuidas pärast pannakse ministreid võimlema, et otsige, kust saate kokku hoida. Kõige selle foonil, kuhu raha on lihtsalt põletatud.

Te olite kriitiline ka selle huvialaringiraha kärpe üle, mis võimaldab valitsusel õpetajate palku tõsta.

Iseenesest laste huvitegevuse toetamine on Eesti seaduste järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja see on täiendav toetus, mis on riigikassast sinna läinud. Praegu on kriisis põhiliselt kulusid kandnud ikka keskvalitsus, mitte kohalikud omavalitsused. Aga nendes tingimustes veel seda raha, mida riigil ei ole, kohalikele omavalitsustele anda, tundub jälle natuke kurjast. Ja öelda sel ajal ajal, et õpetajad, politseinikud, päästeametnikud neli aastat null protsenti palgakasvu. Sel ajal kui erasektoris palgad on siiski kasvanud.

Kui mõelda nüüd õpetajate tööle, kogu see kriisiaeg. Missuguse koormuse all nad olnud on - kontaktõpe, distantsõppe, valmistada selleks situatsiooniks, teiseks situatsiooniks, asendada teisi õpetajaid, kes on haigeks jäänud. Tohutu surve ja koormuse all ja siis keegi tuleb selle peale üldse, et öelda palgakasv jääb nulliks. See oli Keskerakond ja Jüri Ratas, kes sellise ettepaneku tegid.

Aga mida te arvate sellest, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas pakkus välja, et RES tuleks pärast suvist majandusprognoosi üle vaadata?

See on tavapraktika. Ega RES-i numbrid ei ole mingisugused kivisse raiutud numbrid. Augustis tuleb uus majandusprognoos ja selle põhjal tehakse eelarve.

See, et ta praegu üritab juba distantseeruda sellest samast RES-ist, mis tema juhtimisel suuresti on ka kokku pandud, see muidugi on häbiväärne, aga see on Ratasele omane. Nii on ta kogu aeg käitunud.

Kas te sooviksite, et ka Reformierakond eelarve koostamisel enda eest rohkem seisaks või olete suisa kriitiline ka oma koduerakonna suhtes?

Minu kriitika on suunatud laristamise vastu ja ma ei heida seda ette praegusele valitsusele. Kust see põhjus tuleb, et miks me praegu oleme sellises olukorras? See põhjus ei peitu ainult koroonas. Headel aegadel on riigi reservid ära kulutatud. Headel aegadel on laenuraha kulutatud. See ei ole normaalne. Raha on lennanud vasakule ja paremale noh nagu tähendaks lõpmatuseni võtta. Ja nüüd on siis kõik korraga avastanud, et niiviisi vist lõpmatuseni ei saa.

IMF-i (rahvusvaheline valuutafond - toim.) järgi on kõige suurem valitsussektori kulutuste kasv Eestis. Kõige väiksem Kreekas. Miks Kreeka siis ei kuluta laenuraha majanduse turgutamiseks? Aga sellepärast, et nad omal ajal kulutasid liiga palju. Ja praegu nad on pidanud loovutama osa oma suveräänsusest, neil lihtsalt pole võimalik kulutada seda laenuraha.

Ma siiski arvan, et IMF-i andmed ei ole päris adekvaatsed, ma usun meie RES-i andmetesse rohkem ja RES-i andmete järgi see pilt nii kurb ei ole. Aga IMF on IMF ja need on nende ametlikud numbrid.

Võib ju öelda, et meie võlatase on praegu Euroopas ikkagi veel madal. Ega ta ei jää madalaks. Nende prognooside järgi Luksemburg, Bulgaaria saavad olema kohe madalama võlakoormusega ja õige pea Läti ja Leedu võlakoormus saab ka olema madalam kui Eestis.

Kui see tõus jääb nii kiireks, siis selle tõusu pidurdamine saab olema tohutult valulik.

Kuidas te sellesse suhtute, et Reformierakonna justiitsminister Maris Lauri tõi välja selle, et samaaegselt ei ole mõtet teha Rail Balticu ehitust ja põhimaanteede ehitust, sest tekib suur oht majanduse ülekuumenemiseks? Samas Keskerakonna liikmed on jällegi öelnud, et nemad seda ohtu ei näe ja mida rohkem ehitustegevust riigis sees, seda kasulikum majandusele. Milline on teie seisukoht?

Nii primitiivselt, nagu te praegu omistasite selle seisukoha Keskerakonnale, ma loodan, et ükski tervemõistuslik inimene ei mõtle. Eesti avaliku sektori investeeringud on olnud kogu aeg Euroopas ühed kõige suuremad, proportsionaalselt võttes. Ja kui avalik sektor investeerib suhteliselt palju, siis see tähendab seda, et erasektor investeerida ei saa. Sest ehitustöötajad kõik on turul ja kui nõudmine läheb liiga suureks, siis nende hind läheb liiga kõrgeks. Ja erasektor peab käed üles tõstma, ta lihtsalt ei ole oma toodetega pärast hiljem enam konkurentsis.

Kui keegi arvab, et mida rohkem riik investeerib, seda parem ja pole mingit tähtsust, mis majandustsükli faasis see riik parasjagu on, siis seal pole seda ainest, millega üldse vaielda. See on liiga primitiivne ja liiga rumal.

Ma ei taha objektide vahel hakata midagi valima. Aga põhimõtteliselt me ei tohiks avaliku sektori kulutusi ehitustegevusse ajada liiga suureks majanduse kasvufaasis. Kui see hakkab pärssima erasektori arengut, siis see maksab meile väga-väga kurjasti kätte hiljem.

Nii et selleks, et ikkagi oleks lootust jõuda korras riigi rahanduse juurde, tuleks üle vaadata investeeringud ja kulutused?

Jah, igasugused kulutused tuleks kindlasti üle vaadata. Aga kas see kärpimine peab olema mehaaniline? Selles osas ma jääksin eriarvamusele.

Selge see, et kriisi ajal tuleb kulutada varem kogutud reserve, paraku praeguses kriisis varem kogutud reservid laristati Jüri Ratase valitsuse poolt ära. Headel aegadel kriisiks ei valmistutud. Ja kui see nii juba läks, siis tuleb võtta laenu, et kriis üle elada.

See on alati nii, et kriisis avaliku sektori tulud vähenevad, inimesed kaotavad töö, tulumaksu enam ei maksta, tulud vähenevad ja samas avaliku sektori kulutused suurenevad, sest kui inimene on töö kaotanud, siis talle töötu toetust maksta ja ka majanduse stimuleerimiseks tehtavad kulutused tuleb teha tingimustes, kus riigi tulud on vähenenud. See on täiesti loomulik.

Võtsime me laenu ülemaailmses finantskriisis ja laenu võtmine on ka praeguses staadiumis kindlasti õige. Aga milleks laenu kulutada? Vaat seda tuleks küll väga-väga põhjalikult kaaluda.

Kogu see minu frustratsioon praegu on seotud sellega, et on võetud riigile ebamõistlikke kulutusi, on laristatud ja nüüd, kus me oleme Euroopas kõige kiiremini kasvavate valitsussektori kulutustega riik, siis kui keegi tahab õrnalt hakata suunda kallutama, siis tekib sellest tohutu valulik reaktsioon. Ja see, mida mina tahan öelda on, et nii see ongi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: