2017. aastal Isamaa ja Res Publica Liidust lahkunud erakonna endine esimees Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson rääkisid, et neil on kurb vaadata seda, mis nende kunagises koduparteis  toimub. Praegu erakonnas Eesti 200 tegutsev Margus Tsahkna meenutas, et näiteks sisevalimisteks inimeste juurde toomine erakonda ei ole sugugi esimene kord.

"Kunagi, kui mina liitusin Isamaaga Mart Laari kutsel, siis ma läksin just sellepärast, et Mart Laar on tuntud suurte julgete otsuste tegemisel Tänasest Isamaast on seda väga raske oodata vaatamata kõigele sellele õudusele, mis seal niikuinii juba toimub. Kõik need asjad, mis toimuvad erakonna sees, need on reaalselt väga lühikese ahela kaugusel, mis hakkab juhtuma riigis," rääkis Tsahkna.

Marko Mihkelsoni hinnangul vaevleb Isamaa praegu identiteedikriisis täpselt samamoodi nagu ajal, kui tema Isamaast lahkus.

"Küsimus, kui palju või mis suunas Isamaa liigub, on jätkuvalt üleval, ja ma arvan, et sellist erakonda, mis on tulevikku vaatav, paremtsentristlik, konservatiivne, on Eestile väga vaja. Küsimus on lihtsalt selles, kas Isamaa vastab nendele ootustele, mis sellise erakonna järele Eestis on," lausus Mihkelson.

Politoloog Tõnis Saarts ütles, et kui praegused vastuolud Isamaas ka lahenevad, ei jää need viimaseks. Põhjus peitub Isamaa ajaloos.

Mart Laari Isamaasse olid koondunud mitmed väiksed erakonnad. Esimene suurem liitumine oli 1995. aastal, kui Isamaaga ühines Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja erakonna nimeks sai Isamaaliit. 2006. aastal oli järgmine suurem liitumine, kui Isamaaliiduga ühines Res Publica ning erakonna nimeks sai Isamaa ja Res Publica liit. Res Publicast tulnute vaated olid liberaalsemad kui Isamaaliidu liikmete omad.

Erakond on liikunud kord liberaalsuse ja siis  rahvuskonservatiivsuse suunas. Politoloog Tõnis Saarts näeb selles ka praeguste sisepingete põhjust.

"Siin on lõhe mõõdukama ja konservatiivsema rahvusluse vahel. Mõnes mõttes niisuguse Reformierakonna poole mineva liberaalsema rahvusluse ja EKRE poole mineva radikaalsema rahvusluse vahel või rahvuskonservatiivsuse vahel. Aga teisest küljest kahtlemata nagu igas erakonna lõhes on ka küsimus isikutest ja isikute läbisaamises. See on alati nii," nentis Saarts.

Politoloog Martin Mölder ütles, et parempoolsete ridades annavad tooni endised respublikaanid, kellele ei meeldi Isamaa praegune suund. Need on tema sõnul just need poliitikud,  kes ei tunne end praegu erakonnas mugavalt.

"Isamaa praeguses juhtkonnas on ka praegu selliseid respublikaane, kellele see sobib, näiteks Urmas Reinsalu või Priit Sibul. Aga mõned, kes on jäänud erakonna sees kodutuks piltlikult öeldes, korjas (Parempoolsete algataja) Tõnis Kons kokku, mobiliseeris nad ja me näeme nüüd vastuolu nende ja erakonna juhtkonna vahel," rääkis Mölder.

Parempoolsete juht Kristjan Vanaselja leidis, et erinevate osaliste liitmise asemel on erakonna esimees Helir-Valdor Seeder hakanud inimesi jagama õigeteks ja valedeks. 

"Isamaa vajab laiapõhjalisemat muutust. Ja uuenemist. Seedri roll täna saab olla väga kiiresti suurkogu kokku kutsuda. Muuks tal hetkel enam voli ei ole," ütles Vanaselja.

Seeder märkis aga, et tema hinnangul on halb hoopis see, kui inimesed, kes on rahulolematud ja maailmavaateliselt teistmoodi mõtlevad, eelistavad selle asemel, et luua oma erakond või leida teised lahendused, hakkavad uut erakonda olemasoleva erakonna sisse ehitama.

Milline on lahendus?

Praegu tundub, et erakonna vastuolude lahendamiseks on vaid kaks võimalust – kas lahkub erakonna esimees Helir-Valdor Seeder või lahkuvad Isamaast parempoolsed.

"Ühe inimese, isegi esimehe tagasiastumine ei lahenda Isamaa sees küll ühtegi probleemi. Seda enam, et kohe-kohe on tulemas meil korraline suurkogu, kus me valime uued juhtorganid, kus me valime uue esimehe. Oleks väga vastutustundetu kuu või kaks enne suurkogu astuda tagasi," lausus Seeder.

Vanaselja aga märkis, et Parempoolsete soov pole luua ei uut erakonda ega Isamaast välja astuda. "Meie soov on tuua tagasi see julge, tugev ja tulevikku vaatav Isamaa," ütles ta.

Nii Seeder kui ka Vanaselja kinnitasid, et kui ükskord tuleb kokku Isamaa suurkogu, siis just nende pool saavutab võidu. Küsimusele, mis saab siis, kui võidu saab vastaspool, nad otsesõnu ei vastanud. Vanaselja peab leppimist siiski võimalikuks. Margus Tsahkna sellisesse võimalusse ei usu.

"Kui inimesed päriselt usuvad nendesse sõnadesse, mida nad seal erakonnas räägivad, siis nägu kaotamata neil koos jätkata on võimatu," märkis Tsahkna.

Politoloogid Martin Mölder ja Tõnis Saarts leidsid, et läbirääkimistega praegust vastasseisu lahendada pole võimalik.

"Ma arvan, et ükski lahendus ei ole lihtne ja mugav. Üks võimalus on, et see jääbki niimoodi vinduma. Kui see vindub 2023. aasta (riigikogu) valimisteni, siis see võib teha väga suurt kahju Isamaale," lausus Mölder.

Saarts ütles, et Isamaal on keeruline leida uut esimeest. See uus esimees peaks Saartsi hinnangul olema üllatav valik ehk selline inimene, kes paneks valija kulmu kergitama ning valimistel  Isamaa poolt hääletama.

"Küsimus on, kes see juht võiks olla. Ja kui tuleb uus juht ja ta ei tekita kulmukergitust potentsiaalses valijas, siis Isamaal on tõeline risk. Siis võidakse kaotada ka need vanad konservatiivsed valijad, kes olid Seedril," nentis Saarts.