NSVL-i loodud piirid tekitavad Kesk-Aasias pingeid ka tänapäeval
Nõukogude Liidu võimude poolt paika pandud riigipiirid tekitavad Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel konflikte ka tänapäeval.
Kõrgõzstani ja Tadžikistani praegused piirid pandi paika Moskvas, kui mõlemad riigid olid NSVL-i vabariigid, teatas Rferl.
Kõrgõzstan ja Tadžikistan sõlmisid 29. aprillil relvarahu. Riikide vahel toimus 24 tundi kestnud konflikt, mis oli regioonis veriseim pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Mõlemad riigid leiavad, et Vorukhi piirkond ja seda ümbritsev territoorium kuulub neile.
Tadžiki president Emomali Rahmon tegi 7. aprillil visiidi Vorukhi ja ütles, et piirkonda ei anta kunagi üle Kõrgõzstanile.
Suurimaks probleemiks Voruhhi enklaavis on teetööd. Alati kui Kõrgõzstan alustab piirkonnas maanteede ehitamist, muretsevad Vorukhi elanikud, et nad lõigatakse lõplikult Tadžikistanist ära. Vorukhi elanikud proovivad seetõttu teetöid peatada. Samuti tekitavad probleeme veetööd.
Aprilli alguses teatasid Kõrgõzstani võimud, et plaanivad rajada Kozu-Baglani jõele veehoidla. Jõgi toob vett mõlemasse riiki. Tadžikistan protestis veehoidla ehitamise vastu, väites, et see võib segada veevoolu riigi põhjaosasse.
"Kõrgõzstani ja tadžiki kogukondade pinged ühise piiri ääres on aastaid kasvanud. Rusikavõitlusest ja kivide loopimisest kasvas aga aprilli lõpus välja tulevahetus, kus kasutati ka kahureid ja granaadiheitjaid," teatas Rferl.
Aprilli lõpus sai piirikonfliktis surma kaks tosinat inimest ja haavata vähemalt 150 inimest.
Konflikt sai alguse Kõrgõzstani Kok-Tashi külas. Külas algasid probleemid 28. aprillil, kui kohalikus kaupluses läksid tülli noored tadžikid ja kirgiisid.
29. aprillil tüli eskaleerus ja mõlema riigi relvajõud alustasid tulevahetust. Võitlus levis kiiresti teistesse piiriäärsetesse piirkondadesse. Tulirelvi kasutasid ka tsiviilisikud.
Kõrgõzstani liider Kamchybek Tashiev ei viibinud 28. aprillil riigis. Ta oli lahkunud nimetamata riiki ravile.
Tadžiki julgeolekujõud võtsid üle strateegilise tee, mis viib Tadžikistani Vorukhi enklaavist Tadžikistani. Marsruudi ääres asuvad kirgiisi külad olid lõpuks inimtühjad, paljud kodud, kauplused põletati. Kirgiisid põgenesid piirkonna pealinna Batkeni.
"Tadžikistanis asuva Isfara linnapea Bahovaddin Bahodurzodal sai õlast haavata. Tadžikkide seas oli inimohvreid ka Vorukhi ja Khoja A'lo külades," teatas Rferl.
Toimetaja: Karl Kivil