"Kristlastena me peame abieluliitu selliseks, mis oleks lahutamatu," ütles Vooglaid.

"Ilma mingi teise poole süüta lahutuse idee on täiesti väärastunud," lisas ta.

"Me ei arva, et ühiskond peaks sellist asja (lahutust - toim.) tunnustama. Kui sa astud abiellu, siis sa annad pühaliku tõotuse jääda truuks kuni surm meid lahutab. Sellisel juhul inimene peab olema sõnapidamissuutlik," lausus Vooglaid.

Samas ei ole abielu lahutamise keelustamine Vooglaiu sõnul Eestis realistlik.

Vooglaiu sõnul aktsepteeriks ka olukorda, kus praeguse abieluvormi kõrval oleks paaridel võimalus valida ka lahutamatusse abiellu astumine.

"Mulle meeldiks kui pakutaks välja õiguskorras selline täiendav institutsioon. Et kui sa tahad sõlmida sellise lahutatava abielu, siis ole kena, sõlmi see. Aga kui sa tahad sõlmida lahutamatu abielu, siis on ka selline variant olemas. Kui keegi teeb kellelegi abieluettepaneku, et "vabandust, kas te oleksite nõus minuga abielluma", siis naisterahvas saaks kohe küsida "jah, aga millist abielu te nüüd silmas peate? Kas seda, mis võimaldab teid mind maha jätta koos lastega või te mõtlete seda, mis garanteerib seda, et te jääte minu kõrvale elupäevade lõpuni nii heas kui halvas"," rääkis Vooglaid.

Praegu kehtivat abieluvormi peab Vooglaid juba nii-öelda lahjendatud abieluvormiks.

Küsimusele, kas Vooglaid tegelikkuses kooseluseaduse vastu ei ole, vastas ta, et sellel ei ole lihtsalt mitte mingisugust mõtet. "Ta ju kopeerib praktiliselt sõna-sõnalt abielu regulatsiooni, lisades lihtsalt sinna samast soost isikute vahelised suhted. Kogu see jutt sellest, et seda on vaja ka sadadele tuhandetele eri soost paaridele on ju algusest peale olnud täiesti teadlik ja ühemõtteline vale," ütles Vooglaid.

Vooglaid rääkis, et abielureferendumi ära jäämine oli Eesti ühiskonna jaoks tume päev.

Vooglaid rääkis, et SAPTK tegeleb viimasel ajal järjest enam kodanikuvabaduste, sealhulgas sõnavabaduse kaitsega.

Näidetena tõi ta Reformierakonna vaenukõne seaduse ja meediateenuste seaduse, mille vastu SAPTK seisab.

Saatejuht Anvar Samost küsis Vooglaiult ka milline tema täpne maailmavaade on.

"Ma ma olen katoliiklane, ma olen konservatiiv," vastas Vooglaid.

"Aga mulle tundub, et siin väga palju on lappama läinud. Mitte keegi ei ründa praegu liberaalseid ideaale sel määral, kui need, kes nimetavad end liberaalideks," lausus Vooglaid.

Eelmises "Otse uudistemajast" saates üles astunud Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo saatis saatejuht Anvar Samosti vahendusel Vooglaiule oma küsimuse: "Kas te oleksite  nõus referendumiga, mis küsiks, kas abort peab Eesti riigis jääma riiklikult rahastatuks?"

Vooglaid vastas, et ei näe selleks vajadust, sest perspektiiv "Ei" vastuseks on suhteliselt olematu. "Kui ühiskonna üldine hoiak on selline, et peab saama omaenda lapsi tappa ja riik peab seda rahastama, siis see on demokraatliku riigi otsus," lausus Vooglaid.

Aborti kui sellist nimetas Vooglaid vaba ühiskonnaga vastuolus olevaks. "Vaba ühiskond on ikkagi see, kus tuleb kaitsta inimeste elementaarseid õigusi ja ei ole elementaarsemat õigust, kui õigus elule," lausus Vooglaid.

Referendumeid igal ühiskonnaelu teemal Vooglaiu sõnul korraldada ei saa. "Ei ole mõeldav panna referendumile küsimus "Kas juutidel peaks olema teistega võrdne õigus elule?" või kas naistel peaks olema teistega võrdne õigus elule?," sõnas Vooglaid.

Rääkides SAPTK-i rahalisest seisust, ütles Vooglaid, et eelmise aasta lõpetas SAPTK 400 000 euroga arvel. Põhilise kuluartikli moodustab sellest praegu portaali Objektiiv ülevalpidamine ja viie kuni kümne töötaja palgal hoidmine, eesmärk on aga peakorteri rajamine.

Vooglaid kinnitas, et SAPTK-il mingeid kahtlasi annetajaid ei ole, samas ei ole ta nõus annetajaid avalikustama. "Me oleme avalikustanud täpselt nii palju, kui seadus nõuab ja mitte rohkem, sest me peame väga oluliseks tagada oma toetajatele, et nende maailmavaatelised eelistused ei laotata välja avalikkusele vaatamiseks," ütles Vooglaid.

Ta rääkis, et SAPTK-il on tuhandeid annetajaid, kes teevad igakuiselt väikeannetusi suurusjärgus 10-20 eurot. Kõige suurem annetus on Vooglaiu sõnul suurusjärgus 15 000 eurot.

Vooglaid rääkis, et läks omaalgatuslikult kaitsepolitseisse, et SAPTK-i rahalistest allikatest rääkida ja kinnitada, et kahtlasi annetusi või annetajaid neil ei ole. "Selle peale nad ütlesid, et "me teame"," sõnas Vooglaid.

Vooglaid märkis, et annetuste nimel SAPTK oma moraalsetes positsioonides muutusi tegema ei hakka.

Võrreldes SAPTK-i Tarmo Jüristo juhitava Sihtasutusega Liberaalne Kodanik (SALK), ütles Vooglaid, et nad ei konkureeri SALK-iga.

Vooglaid ei arva, et ühiskonnaelu protsesside suunamises osalemiseks peaks seda ilmtingimata tegema läbi erakondliku platvormi.

Vooglaid edastas saate lõpus sõnumi ka Tarmo Jüristole, öeldes, et SAPTK-il oleks märkimisväärne võimalus teha SALK-iga koostööd, kuid SALK ei seisa päriselt liberaalsete printsiipide eest. "Miks te ei seisa päriselt liberaalsete printsiipide eest?" küsis Vooglaid Jüristolt.