"Pealtnägija": korteriühistud on hädas partisanisõda pidavate elanikega
Üha rohkem on üle Eesti äravahetamiseni sarnaseid lugusid, kus üks elanik hakkab kortermajas pidama partisanisõda, sest kahtlustab, et naabrid mürgitavad või jälitavad teda. Kõik saavad aru, et tegu on probleemiga, mis vajab pigem meditsiinilist abi, aga sunniviisiliselt seda anda ei saa, teatas "Pealtnägija".
Tartust pärit Brigita Pelisaar asus 2019. aasta sügisel Tallinnas tööle spordiklubi administraatorina ja soetas kahetoalise korteri Männikul Nelgi tänaval. Juba tehingu sõlmimise hetkel märkis eelmine omanik, et ülemise naabriga on müraprobleeme, kuid kuna 32-ruutmeetrises korteris tehti kapitaalremont, sealhulgas paigutati lakke täiendav heliisolatsioon, ei osanud 21-aastane naine suurt karta. Aga juba mõni nädal pärast sisse kolimist hakkas pihta.
"Kohe alguses hakkas pihta radiaatorite peksmine, enamasti öösel, pärast südaööd. /.../ Alguses ta tegi üpris vaikselt ja harvemini, aga nüüd, mida aeg edasi, seda rohkem, tihedamalt ja kõvemini," ütles Brigita.
Signaalide allikas oli Brigita kohal viiendal korrusel elav proua Taisia. Et Brigita vene keelt eriti ei valda, võttis naabriga ühendust tema isa Rainer, et küsida, milles probleem.
"Neli põhilist asja. Suitsuhais. Mingid mürgid või värvitöö lõhnad, et iga päev ta tunneb maalritöö lõhna. Siis et ma keedan kapsaid öösel kell 3, kapsahais ja sellest tingitav ventilatsioonisüsteem. Ja siis, et temal voodikoht või terve põrand väriseb," kirjeldas Brigita naabri väiteid.
"Probleem oli ikka üks sama, et öösel kell 12 läheb kubu käima ja hakkab siis süüa tegema ja seal hommikul viieni välja. Ma ütlesin, et see ei saa ju olla võimalik, et inimene läheb kell 6 tööle mõni päev," lisas Rainer.
Prouat ei naerdud siiski niisama välja. Kohal on käinud suur hulk asjamehi, alates ventilatsiooniekspertidest ja lõpetades terviseametiga, kes seadis korterisse isegi mitmeks päevaks mõõteaparaadid, mis ei tuvastanud ühtegi anomaaliat.
"Tegid tõesti värviproovid ja suitsuproovid ja kõik, mis iganes. Kõik läks kenasti katuselt välja, kubu pandi täisvõimsusel all tööle, ise olid nad üleval, seisid põranda peal, käisid ringi, mitte keegi ei kuulnud, et mingi ventilaator kusagil töötaks," rääkis Rainer.
Ehkki ühegi teise naabri nina ega kõrv ei registreeri Brigita korterist midagi probleemset, proua kaebused aina intensiivistusid – isegi siis, kui neiu ei viibinud tõestatult kodus.
Kui algul oli jutt mürast ja lõhnadest, siis ühel hetkel hakkas proua rääkima ohtliku keemiaga ründamisest.
"Ta väidab, et tal on näonahk nii rikutud, ta ei saa magada," ütles Rainer.
"Tema tunneb, et mingid mürgiseid kemikaale mina väljutan tema rõdule või akende kaudu," lisas Brigita.
Sarnaseid lugusid on palju
Nelgi tänava kortermaja lugu võiks olla üksik anomaalia, aga spetsialistide sõnul on üle Eesti äravahetamiseni sarnaseid tülisid. Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi kinnitusel on majades mõnikord jõmme, kes tõesti ühiselu segavad, aga viimase kolme aasta jooksul on temani jõudnud 15 juhtumit, kus kaebus tundus fantastiline.
"Inimene ei saa öösel magada, tema voodi läheb tulikuumaks, ta peab minema põrandale, ja ta kahtlustab, et naaber keevitab öösel. Või siis teine juhtum näiteks, kus inimene jälle ei saa öösel magada sellepärast, et naaber kasutab oma korterit pesumajana, pesumasinad kogu aeg undavad. Või siis kolmas versioon, mis mul praegu meelde tuleb, et inimene kahtlustab, et tema korteris pidevalt käiakse. Kui ma ka küsin, et millest te siis seda järeldate? Ta paneb näiteks paberilehed esikusse või sellistesse käidavatesse kohtadesse ja kui ta poest tagasi tuleb, siis need paberilehed on liikunud," kirjeldas Mardi.
Probleem võib olla meditsiiniline
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri Ants Kase hinnangul võib Taisia probleem olla meditsiiniline.
"Mulle tundub, et see on küllalt tüüpiline olukord, mis võib tekkida ja sobib klassikalise haigestumise pildiga kokku, kus patsientidel esinevad mitmesugused meelepettelised elamused. Kas nad siis kuulevad või tunnevad mingisuguseid lõhnu või teatud juhtudel ka näevad midagi, mida reaalselt ei ole olemas," selgitas ta.
Kask kinnitab, et kohtab selliseid kaebusi oma patsientidel alailma. Distantsilt ja eriti veel nii delikaatse teema puhul on diagnoosi panemine libe tee, aga kirjeldused Männikul möllavast memmest viitavad psühhiaatri jaoks arstliku hinnangu vajadusele.
Ametkondadelt abi ei ole tulnud
Eri aegadel on erinevad majaelanikud kutsunud kohale nii munitsipaal- kui ka tavapolitseid, aga patrulli saabumisel on vaikus, Taisia ei tee ust lahti ning sisenemiseks jõudu rakendada pole põhjust.
Mullu suvel koostas neljandal korrusel elav Heli Hupponen ametliku kaebuse, millele panid allkirja sisuliselt kõik sama püstaku elanikud, ja saatis politseisse ning linnaosa valitsusse, kes mõlemad vestlesid prouaga.
"Sotsiaaltöötaja seisukoht on selline, et eestkostet ei ole vaja, inimene saab enda eluga ilusasti hakkama. Ja selles mõttes mingit põhjust kuidagi teistmoodi teda ühiskonnast eraldada ei ole," ütles Nõmme linnaosa vanema asetäitja Karmo Kuri.
"Kui inimene on ise sotsiaalselt toimetulev, võib-olla saab ka mingisuguseid sotsiaaltoetusi, aga ta saab iseseisvalt oma eluga hakkama, siis tegelikult lihtsalt sellepärast, et ta häirib oma naabreid näiteks mingisuguse ebamäärase müra tekitamisega, mis ei ole järjepidev, on politseil väga raske inimest lihtsalt niimoodi ära viia," ütles ka Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnavanem Kelly Miido.
Seega kokkuvõttes – proua ei ole praegu ohtlik ja psühhiaatrile minema teda sundida ei saa, lähisugulasi, keda appi paluda, pole.
Nõmme elamumajanduse osakonna juhataja Rein Pilt sai hiljuti Taisialt järjekordse kaebuse ja läks uuesti asjaolusid kontrollima. "Pealtnägija" läks kaasa. Jälle rääkis naine gaasitamisest ja mürgitamisest, mille vastu tal ei jää muud üle, kui radiaatoreid taguda.
"Vot öösel, kui algavad kaebused, siis ma ei suuda uinuda. Ma laman mingi aja vaikselt, aga ei saa. Ma siis peksan vastu radiaatoreid, signaliseerin ja isegi karjun, sest ma ei kannata välja. Ma karjun: jätis, lülita välja kubu. /.../ Ärgu tehku nii ja mina ei koputa," rääkis Taisia.
Kui "Pealtnägijaga" meenutas, et miski Taisia väiteid ei toeta, siis nimetas naine eksperte amatöörideks, ametnikke laiskadeks ja läks lõpuks lihtsalt endast välja. "Tegite minust mingisuguse hullu. Õudus. /.../ Sellel, mis seal kirjas on, pole mingit seost sellega, mis tegelikult toimub. Ma ju ei mõelnud seda välja. Ma veel natuke jagan asju," rääkis Taisia nuttes.
Naabrite ahastust süvendab see, et eri asjamehed annavad erinevat nõu. Ühed ütlevad, et igal juhul tuleb kutsuda politsei või kiirabi.
"Kiirabi üldiselt selliste olukordadega on juba tuttav. Vähim, mida nad selles olukorras mõistlikult teha saavad, ongi toimetada see inimene kontrolli, et ta räägiks psühhiaatriga ja siis saab juba vaadata, mis edasi," ütles rääkis psühhiaater Ants Kask.
Majarahva sõnul seda on proovitud ja isegi kui politsei tuleb, siis tavaliselt jääb memm korraks vagusi, aga ei tee ust lahti.
Linnaosa soovitab algatada korteri sundvõõrandamise
Ka Nõmme linnaosa ametnikud tunnistavad, et on nõutud. Viimati aprilli keskel saadeti Brigitale ametlik vastus, kus soovitatakse kokku kutsuda ühistu koosolek, mis hääletaks ja teeks Taisiale ettepaneku korter sundvõõrandada.
"Nad peavad üldkoosoleku kokku kutsuma ja neil on võimalik alustada n-ö sundvõõrandamist. Selle otsuse teeb lõplikult kohus, aga see on põhiliselt ainuke lahendus, mis siin võib kas tuua osapooled mõistuse juurde, et nad natukene muudavad enda käitumist, või kui seda ei juhtu, siis tõesti kohus peab selle otsuse tegema," rääkis Kuri.
Kui linnaosa leiab, et sundvõõrandamine on keeruline ja aeganõudev, aga ainus tee tupikust välja, siis korterühistute liidu juht usub, et see oleks põhimõtteliselt vale.
"Mina oleks sellele argumendile vastu. /.../ Kui kohus näiteks lahendab selle võõrandamise nõude ja kohustabki inimest oma korteri niimoodi võõrandama, mis siis saab? Esiteks, me vaatame inimese eakust, kas ta suudab üldse selles turuolukorras endale uue korteriomandi leida. Ja kui ta ka seda leiab, siis ta läheb ju teise majja. See olukord muutub ju täpselt samasuguseks. /.../ Ega see ei ole ju ka lahendus, kus sa ühest uksest viskad välja ja teise majja selle sama probleemi sisse viid," selgitas Mardi.
Ka Mardi meelest tuleks ikkagi pöörduda sotsiaalosakonda ja sealtkaudu meedikute poole.
Kuniks asjaomased kuuma kartulit veeretavad, siis Nelgi tänava rahvas kardab, et allakäiguspiraal lõpeb reaalse rünnakuga.
Politsei nõu on siiski iga intsidendi puhul teha väljakutse. Sellest tekib lõpuks muster, mis annab aluse midagi ette võtta. Ja ükskõik, kas pöörduda arsti, politsei või kohtu poole, tuleb korjata metoodiliselt tõendeid, nii tüütu kui see ka ei ole.
Toimetaja: Merili Nael