Haiglaid ootavad ees suured muutused

Foto: Olev Kenk/ERR

Eesti haiglaid ootavad ees suured muutused, kuna aina enam inimesi kolib Harju- ja Tartumaale. Nii on tekkinud olukord, kus maakonnahaiglates napib nii arste kui ka patsiente.

20 aasta eest vapustas Eesti tervishoidu rootslaste soovitusel läbiviidud radikaalne haiglareform. Nüüd on ettevalmistamisel uus, sest rahvastikuprognooside kohaselt jääb elanikke vähemaks kõikjal, välja arvatud Harjumaa ja Tartu ümbruses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See seab omad piirid, kui palju inimesi arstiabi vajab ja kui palju me saame arstiabi osutada, sest arstiabi tänapäeval nõuab teatud mahte ja teatud aparatuuri, mida igale poole ei ole võimalik edastada," selgitas haiglavõrgu arengukava projekti juht Jaanus Pikani.

Tema sõnul pole Eestis puudu mitte niivõrd arstidest kui patsientidest. Arsti kvalifikatsiooni säilimiseks peab tal olema piisavalt tööd, aga juba praegu on Eestis kaheksa haiglat, mille teeninduspiirkonnas on 20 000 inimest.

Haiglajuhid ja tervishoiueksperdid arutasid neljapäeval, milliseid muudatusi tuleks Eesti haiglates teha järgmise paarikümne aasta jooksul. Milliseid muudatusi haiglavõrgus tehakse, on Pikani sõnul veel vara öelda. Aga uuendused ei saa piirduda ainult haiglate ümberkorraldamisega.

"Mis tõenäoliselt peaks juhtuma, on see, et meie eriarstiabi läheb võib-olla veelgi kvaliteetsemaks. Samas meil esmatasandil mitte ainult arstide, vaid ka muude tervishoiuspetsialistide hulk ja kättesaadavus peaks paranema," rääkis Pikani.

Järvamaa haigla juhi Andres Müürsepa sõnul on maakonnahaiglatel palju põletavaid probleeme, aga kõige kriitilisem on olukord meedikutega. Kohalikud arstid vananevad, aga noored tahavad töötada suurhaiglates. Nii tuleb väiksematel haiglatel kasutada külalisarste.

"Põhitöö me teeme oma inimestega ära, aga kõik need nišiasjad, kõrgema etapi haigla arstid otsustavad meil siin," ütles Müürsepp.

Kvaliteetne arstiabi peaks Müürsepa sõnul olema tulevikus tagatud mitte ainult Paide, vaid ka väiksemate kohatade elanikele. Miljoni dollari küsimus on, kuidas seda teha. Selge on, et muutustest ei pääse ka maakonnahaiglad. Järvamaa haigla tulevikku näeb haigla juht nii: "Ma arvan, et kindlasti siin on erakorralise meditsiini osakond, kuhu saavad pöörduda kõik abivajajad, on tihe koostöö perearstidega, on mingi üldosakond, kus püütakse kõiki haigeid abistada, ja päevakirurgia. Ma arvan, et nii see asi läheb, nagu tervisekeskuse tüüpi asi saab siin olema."

Haiglavõrgu arengukava aastani 2040 valmib selle aasta lõpuks, selle elluviimine sõltub Jaanus Pikani sõnul poliitilisest tahtest.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: