Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk rääkis, et lühiajalise töölepinguga, ehk kuni aastaks saavad Eesti ettevõtjad riiki tuua võõrtööjõudu, millest hooajatöölised moodustavad vaid väikese osa.

Valgu sõnul on lühiajalise töölepinguga tööliste arv olnud viimastel aastatel üsna stabiilselt üle 30 000, kellest puhtalt hooajaaga seotud töölisi on aga vaid paar tuhat. Erandiks oli muidugi möödunud aasta.

"Eelmine aasta me ootasime oluliselt, aasta alguseks olime prognoosinud oluliselt suuremat taotluste hulka kui reaalselt tuli, põhjuseks koroonast tingitud reisimise piirangud. Varasema aastaga võrreldes oleme pigem selles tempos nagu 2019. aastal," ütles Valk.

2021. aastaks prognoosib PPA, et esitatakse 32 000 lühiajalise töötamise registreerimise taotlust.

Valk ütles, et lühiajalise töölepinguga töölised töötavad väga erinevates valdkondades. "Kõige rohkem tuleb meil taotlusi just ehitussektoris töötamiseks ja see ei ole hooajaline töö. Samuti ka töötleva tööstuse valdkonnas on palju taotlusi. Hooajatöötajatest rääkides tulevad peamiselt nad põllumajandussektorisse," sõnas ta.

Ka lähteriikide osas on viimased aastad olnud ühesugused, enim tullakse Eestisse Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt, Moldovalt ja Usbekistanist. "See oli ka sarnane eelmine aasta ja aasta varem," lisas Valk.

Välismaalased jõuavad Eestisse nii teiste EL riikide kaudu, kui ka otse. Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral üheksa kuud 12 kuu jooksul.

Et välismaalane saaks Eestisse tööle tulla, peab tema töötamine olema eelnevalt tööandja poolt PPA-s registreeritud. PPA palub lühiajalise töötamise registreerimiseks teeninduse külastuse internetis broneerida.