"Kehtivaid lühiajalise töötamise lubasid on 1. septembri seisuga antud 19 242 inimesele," ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) identiteedi- ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk esmaspäeval ERR-ile.

Ta selgitas, et taotlusi on tänavu esitatud juba üle 25 000, kuid kuna lühiajalise töötamise õigus võib ka olla väga lühiajaline või maksimaalselt kuni aasta, siis on osa väljastatud lubasid juba kehtivuse kaotanud. "Positiivse otsuse see aasta on saanud 20 422 taotlust," märkis Valk.

"Töötamise eesmärgil väljastatud elamislubasid on 1. septembri seisuga üle 9000 ja taotlusi on sel aastal esitatud 2726," ütles PPA esindaja. Ta lisas, et elamislubade puhul ei võimalda Eestis kehtiv sisserände piirarv seda numbrit oluliselt kasvatada.

"Küll aga on meil teatud sektorid vabastatud sisserände piirarvust - näiteks infotehnoloogia valdkonda saab tööle tulla nii, et sisserände piirarv ei takista. Ja seda on küll märgata, et aastatega on selles valdkonnas taotluste arvud järjest kasvanud," märkis Valk.

Eesti seaduste kohaselt saab riiki tulla töötegemise eesmärgil kas pikemaks või lühemaks perioodiks – vastavalt kas elamisloaga või lühiajalise töötamise registreerimise alusel. Tööluba on vajalik Euroopa Liidu väliste riikide kodanikele, EL-i kodanikele need piirangud ei kehti.

Tagasi lükatakse alla viiendiku taotlustest

Valk rääkis ka, et PPA lükkab tagasi alla viiendiku esitatud taotlustest tulla Eestisse tööle.

"Valdavalt saavad taotlused positiivse otsuse - elamislubade puhul umbes 18 protsenti saavad negatiivse otsuse ja lühiajalise töötamise registreerimise puhul umbes 12 protsenti taotlustest saavad negatiivse otsuse," ütles PPA nõunik. "Elamislubade puhul on keeldumiste osakaal kõrgem seetõttu, et on sisserände piirarv, kvoot, mis täitub kiiremini ja sellepärast paljud saavad negatiivse otsuse selle tõttu, et lihtsalt selleks aastaks piirarv on täis."

Eesti sisserände piirav on 0,1 protsenti Eesti rahvastikust, valitsus kehtestas detsembris tänavuseks sisserände piirarvuks 1315, millest 25 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 24 tähtajalist elamisluba töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliidu kutsel ning viis tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa 2021. aasta sisserände piirarvust ehk 1261 tähtajalist elamisluba jäetakse vabalt jagamiseks.

Kolmveerand saabujatest ukrainlased

Rääkides sellest, millistest riikidest töötajad Eestisse saabuvad ning mis valdkondades tööle asuvad, tõi Valk esile ukrainlased ja ehitussektori.

"Kui vaadata lühiajalise töötamise õigusi, siis sektoritest on esikohal ehitus ja sellele järgneb töötlev tööstus, mõnevõrra vähem on [võõrtöölisi] põllumajanduses, veonduses ja teenindussektoris," rääkis ta. "Elamislubade puhul on aga esikohal töötlev tööstus ja teisel kohal info ja side. Siis tulevad muud teenindavad tegevused ja siis alles ehitus ning veondus ja laondus."

Praegu kehtivatest lühiajalistest töölubadest on 6617 ehituses, elamislubade puhul on ehitussektorisse antud elamislube see aasta 331 ja ja kehtivaid lubasid on 1087, ütles Valk.

Lühiajalise tööloa saanutest 14 936 on ukrainlased, neile järgnevad suhteliselt võrdsel tasemel, umbes tuhande inimesega Valgevene ja Venemaa kodanikud, aga lisaks on ka Moldova ja Usbekistani kodanikke.

"Elamisloa taotlejate ja saajate kodakondsus on pisut  teistsuguses järjestuses. Esikohal on endiselt Ukraina, siis tuleb Venemaa ja Valgevene ja siis tulevad hoopis India ja Brasiilia," lisas Valk.

PPA esindaja rääkis ka sellest, et eelmisel aastal töörände numbrid koroonapandeemia tõttu langesid, aga kui sügisel sai uuesti võimalikuks vabamalt reisimine, hakkas taotluste arv jälle kasvama ning jõudis tavapäraste mahtudeni.

"Nii, et rändetaotluste vaates on meil taastumas koroonaeelne olukord," tõdes Valk.