Kartuli kasvupind on kümne aastaga kolm korda kahanenud

Kartuli kasvupind Eestis on viimase kümne aastaga kahanenud kolmekordselt. Põllumehed toovad kartulikasvatusest loobumise põhjuseks põlvkonnavahetuse, samuti ebastabiilse turuolukorra, kus kasumit õnnestub teenida vaid igal kolmandal aastal.

Statistikaameti andmeil oli mullu Eestis kartulipõlde 3639 hektarit, mis on ligi 32 protsenti vähem kui 2019. aastal. Kümne aastaga on kartuli kasvupind vähenenud aga peaaegu kolm korda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kümnest aastast kahel-kolmel on see tegevus ära tasunud. Muudel aastatel on pidanud seda majandusharu doteerima teiste ettevõtmiste arvelt," ütles Simuna kartulikasvataja Alo Põldmaa.

Tema realiseerib oma kartuli läbi tulundusühistu Talukartul, kus see pestakse ja pakendatakse. Möödunud sügis tõi põllumehele küll rekordsaagi, kuid samas oli turg kartuliga üle ujutatud, hind langes ja osa saagist on siiani müümata.

"Väljamüük on olnud mingitel hetkedel isegi seitse-kaheksa senti kilogrammist. Et pigem sellele pidurit tõmmata, oleme püüdnud hoiustada kauem, et ehk siin viimased kuud natukenegi hinnakompensatsiooni saada," selgitas Põldmaa.

Tema sõnul on kartuli kasvupinda vähendanud ka Vene turu ärakukkumine, kuid samas eelistab kodumaine toidutööstus kartulit osta Kesk-Euroopast.

"Ühest küljest Eestis ei ole seda võimekust praegu, kes teeks väga häid poolvalmis friikartuleid, koorimist tuleb arendada. Need on need nii-öelda murekohad," ütles Põldmaa.

Viljandimaal tegutsevas osaühingus Koorti Kartul on osa mugulaid juba maas. Ettevõtte juhatuse liige Janek Lass ütles, et tänavu pole plaanis kartuli kasvupinda vähendada, küll aga on seda tehtud mõnel varasemal aastal.

"Oleme aeg-ajalt ka vähendanud. Eks kõik sõltub ikkagi turusituatsioonist ja nõudlusest, kuid viimasel aastal on eriti valus olnud see hinnapoliitika ja turusituatsioon," tõdes ta.

Kartuli, aga eriti porgandi läbimüüki on üksjagu mõjutanud ka koroonapandeemia, sest toitlustuskohad olid ju suletud.

"Siinkohal ma isegi hindadest ei räägi. Kui täna inimesed poest näiteks pestud lahtist porgandit ostavad, siis tegelikult nad kassas ei saagi aru, kas neil läks raha või ei läinud," sõnas Lass.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: