Organisatsioonid: maaelu lämmatatakse liigsete piirangutega

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid leiavad ühispöördumises presidendi, riigikogu ja valitsuse poole, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele.
Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele.
"Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba," märgitakse pöördumises.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist.
"Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks, lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas," sõnas Ats.
"Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist," selgitab ta.
Ülereguleerimise all kannatab pöördujate hinnangul ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus.
"Küsitavate keelualade loomine ja valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid."
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit ja Eesti Omanike Keskliit.
Toimetaja: ERR