Kui detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks tarbijahinna kasvuks 1,4 protsenti, siis praegu eeldab keskpank, et tänavu tõusevad hinnad juba märksa rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sel aastal oleme näinud juba tarbijahindade tõusu. Ühest küljest väljendab see seda, et nii Eesti majandus kui ka meie ümbritsev majandusruum on juba kriisi lõppemise ootel. /.../ Viimasel ajal on tulnud üllatus toidutoormete poole pealt. Toidutoormed on maailmaturul kallinenud, need jõuavad ka Eestisse tarbijahindadesse ja seetõttu võib oodata, et käesoleval aastal ulatub inflatsioon üle kahe protsendi," rääkis Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juht Rasmus Kattai.

Maailmas on vaba raha hulk kasvanud, sest kriisi tõttu vähenenud pakkumine ei ole nüüd majanduse elavnemisel jõudnud järele suurenenud nõudlusele. See on toonud kaasa hinnakasvu.

"Suure tõenäolusega me näeme globaalses mõttes ka kindlasti survet selle peale, et varad hakkavad üles liikuma. Kui me vaatame Eesti konteksti, siis lisaks kõikvõimalikele toetustele ja abimeetmetele Euroopa Liidust lisame juurde, et Eesti inimesed on ka vähe reisinud pandeemia ajal, pankade hoiused on rekordkõrgustes, siis me tegelikult sisuliselt näeme sellist täiuslikku tormi, et hoiame n-ö istmetest kinni, me kindlasti hakkame nägema palju huvitavat turul," kommenteeris investeerimisfirma Redgate juht Aare Tammemäe.

Kattai sõnul tõuseb tarbijahinnaindeks tervel euroalal lähitulevikus järsult, kuid sellele järgneb paari aasta jooksul pigem aeglane tõus.

Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina ei usu, et euroala inflatsioon kujuneb sedavõrd kiireks, et stiimulmeetmeid hakataks tagasi tõmbama. Kuna Euroopa tarbijahinnakasv ei ületa kaht protsenti, siis pole põhjust ka intressimäärasid tõsta.

"Praegu on üldiselt keskpangad andnud mõista, et nad lasevad pigem majanduskasvul taastuda ja et hindadel ei ole nii tugevat kasvusurvet, et keskpank peaks siin lähemal ajal sekkuma," rääkis Mertsina.