Inflatsiooni kasvust on varem hoiatanud teisedki majandusteadlased. EKP sõnum on samas järjekindlalt sama - inflatsioon jääb stabiilseks, hoolimata ulatuslikust rahatrükist, teatas Politico.

Endised EKP ökonomistid muretsevad, et EKP võib intressimäärade tõstmisest hoiduda.

Suur osa euroala valitsuste võlgadest finantseeritakse madalate, lausa nullis või negatiivsete intressimäärade toel. Intressimäärade tõstmine muudaks uute võlakirjade emiteerimise kallimaks. Probleem on eriti terav Itaalias, kus riigivõlg on 150 protsenti SKP-st.

Viimastel kuudel on olnud märke, et euroala inflatsioon võib suureneda. Euroopa suurriikide majandused taastuvad koroonapiirangutest ja tarbimine kasvab. Samuti toetab tarbimist suured stiimulipaketid. 

Aprillis teatas Eurostat, et aastane inflatsiooniprognoos on 1,6 protsenti. Märtsis prognoositi hinnakasvuks 1,3 protsenti. EKP prognoosib väiksemat kasvu.

Mitmed majandusteadlased leiavad, et inflatsiooni prognoosimine võib olla ebatäpne. 

"EKP võlakirjaostuprogramm ja riikide kõrge võlatase võib õigeaegse reageerimise teha palju raskemaks," ütles EKP endine peaökonomist Peter Praet.

Praet osutas samuti, et USA keskpank võib tõsta inflatsiooniprognoosi. See võib inflatsiooni suurendada kogu maailmas, eriti siis, kui valitsused kulutavad agressiivselt.

Soome Keskpanga juht Olli Rehn leiab, et Euroopa Keskpank peaks järgima USA föderaalreservi eeskuju ja muutma oma kahele protsendile seatud inflatsioonieesmärki. Selle otstarve oleks korvata aastaid kestnud aeglane hinnatõus. See lubaks EKP-l intressimäärade tõstmist mõnda aega edasi lükata.