Müller selgitas "Esimeses stuudios" Eesti Panga hinnangut, et valitsus peaks kindlasti üle vaatama KredExi käenduse sihtgrupid.

Müller rääkis, et eelmise kriisi õppetundidena kehtestas Eesti Pank 2015. aastal üldised reeglid, mis muu hulgas ütlevad, et kodu ostes võiks omafinantseering olla vähemalt 15 protsenti, välja arvatud mõned erandid, näiteks KredExi käendusega laenud, mille puhul võib inimese omafinantseering väiksem olla. Müller tõdes, et alates 2015. aastast on aga kordades kasvanud KredExi käendustega laenude võtmise osatähtsus, neid on ligi 30 protsenti uutest laenudest ning nende eesmärk on just omafinantseeringu alla toomine.

Mülleri sõnul on Eesti Panga mure eelkõige seotud liiga kiire laenukasvu, aga kaudselt ka liiga kiire kinnisvara hindade kasvuga.

Saatejuht tõi välja, et poliitikute hinnangul ei saa KredExi meetmeid vähendada, sest siis ei saa maapiirkondades üldse kinnisvara soetada. Müller vastas, et just maapiirkondades peakski KredEx tuge pakkuma.

"Tõenäoliselt ongi vaja pakkuda abi kodu ostmisel näiteks väljaspool Talinna, kus kinnisvara väärtus tagatise mõttes panga silmis ei ole samaväärselt turvaline kui Tallinna korteril. Absoluutselt olen nõus, et riik võiks toetada ka näiteks noori peresid oma esimese kodu soetamisel," rääkis Müller.

"Aga kui vaatame, kust kasv enim on tulnud, siis näiteks kõige kiiremini on kasvanud noore spetsialisti kategooria, kuhu praktiliselt kõik, kes on kutsehariduse omandanud, kvalifitseeruvad. Samuti energiatõhusus. Meil on C-energiamärgisega hoonetele võimalik saada riigi tuge kodu ostes, mis tegelikult meie tänaseid kliimaeesmärke arvestades ei ole piisav ambitsioon. Võib-olla tasuks kriitilise pilguga hinnata, kas need kriteeriumid tänapäeval on ikkagi kokkuvõttes mõistlikud," lisas ta.

Müller rääkis saates ka, et lähema paari aasta jooksul intressimäärad ilmselt ei tõuse.

"Ma arvan, et vähemalt me võime eeldada - see on turu parim teadmine -, et arvestades kõiki majandusnäitajaid lähema kahe aasta jooksul tõenäoliselt intressimäärad keskpanga poolt tõusma ei hakka. Euribor muidugi võib kõikuda üles-alla," ütles ta.

"Viie aasta pärast ma peaksin väga vähetõenäoliseks viieprotsendilist kodulaenuintressi, aga samas tüüpiliselt kodulaenu me võtame 30 aastaks, mistõttu tegelikult peaks arvestama sellega, et intressimäärad selle perioodi jooksul jõuavad tõusta," rääkis ta.

Ka lähiaastate inflatsioon jääb Müller sõnul ilmselt Euroopa Keskpanga seatud kahest protsendist allapoole.