Afganistani naiste tulevik on poliitilise olukorra tõttu küsimärgi all
Naiste õiguste rikkumise üks teravamaid näiteid on olnud Talibani-aegne Afganistan, mistõttu on õigustatult küsitud, mis saab naistest ja tüdrukutest nüüd, mil riigist lahkuvad NATO ja USA väed.
8. mail plahvatas Kabulis ühe tüdrukute kooli lähedal autopomm, enamik ohvritest olid sealsed koolilapsed.
"Kõik ohvrid, peale seitsme või kaheksa inimese olid koolitüdrukud, kes pärast koolipäeva lõppu koju suundusid. Autopomm plahvatas kooli sissepääsu ees," kirjeldas juhtunut pealtnägija.
Kohalikud on sündmusest kohkunud. "Valitsust pole, keegi pole isegi sündmuspaigale tulnud. Kiirabi pole isegi märtreid ära viinud. Ükski ametnik pole asja uurima tulnud, ma ei tea, mis riigis me elame. Me tahame rahu ja turvatunnet," kirjeldas sündmuspaigal ühe hukkunu sugulane.
Aastakümneid Pakistanis ja Afganistanis humanitaartööd teinud Rootsis elav väliseestlane Wiiu Lillesaar arvab, et tüdrukud ja naised saavad olema uutes oludes esimene märklaud ja tõenäoliselt tõmbuvad paljud neist taas koduseinte vahele.
"Ja mina kardan, et paljud nendest lähevad koju, nii kaua kuni see rahu tuleb ja nad näevad, kes tuleb. Või siis lähevad tagasi Pakistani, kus nad on käinud varemalt. Või hakkavad Euroopa poole tulema," arutles Lillesaar.
Olukord on varasemaga võrreldes paranenud
Viimase kahekümne aastaga on naiste olukord Afganistani linnades märkimisväärselt paranenud.
"Naised on saanud vähemalt nendes suurtes linnades õiguseid, nad töötavad ja pered on õnnelikud, sest nad toovad ju ka raha peredele," lisas ta.
Paljud tüdrukud on jõudnud ka kõrgkooli, kuid nende tulevik on ebakindla olukorra tõttu selgusetu. Ka 8. mai koolirünnaku ohvrite lähedased olid uhked oma õppivate tüdrukute üle.
Ühe hukkunud koolitüdruku onu Ghulam Hussain kirjeldas, et tüdruk oli väga kohusetundlik, kuid tema ema hoiatas teda ohu eest.
"Ta oli 15-aastane ja õppis kaheksandas klassis. Ta oli väga tark ja ei puudunud koolist kunagi. Eile ta ema ütles talle, et ta kooli ei läheks, aga ta vastas, et veel täna läheb ja homme enam mitte. Nii ka läks, sest me matsime ta täna maha," sõnas Hussain.
Paljud nendest, kes jäid ellu, ei kavatse niisama alla anda. Koolirünnaku ohver Tahera Hassani lubab pärast taastumist kooli tagasi minna ja ütleb, et tüdrukuid ei saa sel viisil peatada.
Wiiu Lillesaar on mures ka kõigi nende investeeringute pärast, mis on Afganistanis tehtud naiste tervise parandamiseks. Lääne abi toel on näiteks rajatud hulk sünnitusmajasid.
"Siis hakkab ju palju naisi ka surema, sest nad peavad siis kodus lapsi vastu võtma," ütles Lillesaar.
Tema arvates on Taliban olnud edukas, kuna muutused tulevad enamasti linnadest, kuid Afganistan on küladekeskne riik. Probleemiks on killustumine paljudeks rahvusteks ja Talibani kõrval tegutseb Afganistanis ka ISIS. Selle tulemusel võivad aga tekkida uued relvastatud konfliktid.
Koolirünnak on märk tüdrukute olukorra halvenemisest
MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan sõnas, et praegu on näha esimesi ilminguid, kuidas Afganistanis tahetakse hariduse pakkumist naistele vähendada. Lisaks on teada eri juhtumeid, kuidas haritud naisi on rünnatud. Erandiks pole ka 8. mai juhtum.
Ta tõi näite, et vahepeal üritati riigis ära keelata ka naiste avalik laulmine, kuid tugeva vastuseisu tõttu pöörati otsus siiski tagasi.
Ka Euroopas on kohati naiste õiguste olukord halvenenud, sest osa riike on kahtluse alla seadnud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja
perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni.
"Viimase paari aasta jooksul tekkinud selline ultrakonservatiivne liikumine – mis leiab tonte sellest konventsioonist, kus tegelikult neid ei ole – on muutnud need riigid kõhklevaks," ütles ta.
Tsopp-Pagan tõi välja, et 1. juunist plaanib konventsioonist lahkuda Türgi ning teemat on arutatud ka Poolas, Ungaris ja Slovakkias. Tema sõnul on konventsiooni kahtluse alla seamine aga naiste õiguste selge ründamine.
Koroonapandeemia on samuti naiste olukorda halvemaks teinud, lisas ta.
"Kuivõrd Eestis oli lukusolek väga lühike, siis Eestis see ei muutnud märgatavalt teenustele või abile ligipääsu," ütles Tsopp-Pagan ja täpsustas, et karmimate piirangutega riikides olukord kiita pole.
Küll aga on Eestis märgata seda, et naised pöörduvad abi saamiseks üha raskemate muredega ning kodusolek on neile halvasti mõjunud, sõnas Tsopp-Pagan.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve