Allesjäänud 3500 USA sõduri väljaviimine osutus lihtsamaks, kui Pentagon esialgu arvestas. Vägede väljaviimise kiirem tempo tõstatab siiski mitmeid julgeolekuprobleeme, teatas The Times. 

Mitmed riigid sulgevad julgeolekuprobleemide tõttu saatkonnad Kabulis. Austraalia näiteks sulgeb sel nädalal saatkonna. Saatkonnas vähendas töötajate arvu ka USA.  Mitmed riigid hoiatavad oma kodanike Afganistani reisimise eest. 

USA vägesid abistasid tõlkijatena ja muudes rollides tuhanded afgaanid. Välisministeeriumi teatel taotles spetsiaalset sisserände luba USA-sse umbes 18 000 afgaani. 

"Me ei saa lubada, et Afganistanist saab teine Saigon. Kui liitlased ei usalda meid, võib see meie rahvuslikule julgeolekule korvamatut kahju tekitada," ütles kongressi väliskomisjoni vabariiklasest seadusandja Michael McCaul. 

"Me peame toetame neid afgaane, kes meid abistasid. Peame tagama neile ohutuse," ütles senati relvajõudude komitee esimees Jack Reed. 

Bideni administratsioon pole veel kinnitanud, kas USA sõjalennukid ja droonid jätkavad hiljem Afganistani valitsusvägede toetamist.

Pentagonis koostatakse plaane, kuidas kriisiolukorras korralda erioperatsioone. Üks Pentagoni ees seisvaid väljakutseid seisneb selles, et 20 aasta jooksul üles ehitatud luureinfrastruktuuri demonteeritakse ja valmistutakse selle evakueerimiseks, teatas The Times. 

Pentagoni allikate sõnul on seetõttu ka luureandmete kogumise protsess keerulisem.