Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse (RE) sõnul on kokkuhoid siiski vajalik, sest üle jõu elamist ei saa jätkata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski ütleb, et hariduskulud kukuvad suhtena SKP-sse seniselt umbes kuuelt protsendilt viiele protsendile. See tähendab tema sõnul, et kõrgkoolide rahastamine väheneb ning õpetajate palk hakkab keskmise palgaga võrreldes taas maha jääma.

"Investeeringud betooni kasvavad järgmisel aastal, aga investeeringud inimestesse, haridusse, kultuuri, erinevasse huvitegevusse - need vähenevad. Nii et see on tegelikult selge ideoloogiline valik, mida Reformierakonna juhitud valitsus on teinud, hoida inimeste pealt kokku ja investeerida majadesse," rääkis Ossinovski.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus räägib vastusena toetusest teadusarendustegevusele ja lubadusest õpetajate palka tõsta. Ta lisab, et eelarvestrateegia ei arvesta ka Euroopast tuleva lisarahaga.

"See praegune eelarvestrateegia ei saa arvestada kõiki Euroopa Liidu rahasid, sest need läbirääkimised alles käivad ja see lisandub juba riigieelarvesse siis planeerituna," sõnas ta.

Ossinovski omakorda vastas: "Eurorahad - tõepoolest sellele viiele protsendile tuleb juurde umbes 0,1 kuni 0,2 protsenti olenevalt aastas. Nii et see suurt pilti tegelikult ei muuda," märkis Ossinovski.

Mis aga üldist tegevuskulude 4,2 protsendi suurust kärpimist puudutab, siis Pentus-Rosimannuse sõnul peavad kokkuhoiu koha leidma valdkondade juhid. Kärpimine ise on aga tema sõnul kindlasti vajalik.

"Kas me jätkame üle jõu elamist, et kas me jätkame selles seisus, kus tegelikult neli aastat Eesti riik olnud on, kus me järjest kulutame rohkem, kui riigil tulusid on? Ma arvan, et seal tegelikult ei ole seda valikut," ütles Pentus-Rosimannus.

EKRE esimees Martin Helme ütleb, et kärpekohti kindlasti on, kuid ametnikele protsent-ülesandeid andes tulemust ei saavuta.

"Lõppkokkuvõttes jätab see ka mulje valitsusest, kes ise ka ei saa aru, mida ta tegelikult taotleb. Me võtame ikkagi poolteist miljardit eurot laenu samal ajal ja siis arusaadavaid, vajalikke, mõistlikke asju kärbitakse, sellega hoitakse kokku 60 miljonit. See ei ole ratsionaalne tegevus lihtsalt," kritiseeris Helme.

Ka keskerakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütleb, et joonlauaga kärpida, tehes seda kultuuri või siseturvalisuse arvelt, ei saa.

"Arutame edasi. Ega ennem ei ole midagi otsustatud, kui kõik on otsustatud ja eelarve riigikogus kinnitatakse alles detsembris," ütles Savisaar.