Kallas: kui me kokkuhoiukohti ei leia, tuleb tõsta makse

Foto: Ken Mürk/ERR

Kui me ei leia kokkuhoiukohti, siis tuleb tõsta makse, ütles peaminister Kaja Kallas. Valitsusjuht kritiseeris ka neid avaliku sektori tippjuhte, kes on pakkunud välja selliseid kärpekohti, mis kulutuste kokkutõmbamise asemel neid hoopis naeruvääristavad.

Kallas selgitas, et kärpeid tuleb teha, kuna riigi kulud on kõrgemad kui saadavad tulud.

"Kui avalik sektor ei ole nõus ühtegi kokkuhoiukohta leidma, kuskilt kokku tõmbama, siis kannatab erasektor. Ja erasektor on kannatanud selle kriisiga juba väga palju," sõnas peaminister.

Ta täpsustas, et kärpima peavad kõik ministeeriumid ning sarnase suuna on võtnud ka teised Euroopa riigid. "Kui me ei leia kokkuhoiukohti, siis teine pool on see, et tuleb tõsta makse, lihtsalt kulud ja tulud ei saa olla niivõrd erinevad," lisas ta.

Kallas täpsustas, et Eesti eelarve koostamise ajagraafik liigub teistest riikidest natuke eespool ning seetõttu pole ka välismaalt suurtest kärbetest veel uudiseid tulnud, kuid suund on tema sõnul kõigil riikidel sama.

Peaminister tegi üleskutse, et ka kõikides ametkondades suhtutaks kärbetesse tõsiselt ning rõhutas, et praegu väljakäidud ettepanekud on veel ideetasandil.

"Ma tõesti väga soovin, et avaliku sektori tippjuhid ei hakkaks avalikult välja pakkuma sellised kokkuhoiukohti, mille eesmärk on kulutuste kokkutõmbamise asemel neid naeruvääristada," sõnas ta.

Lisaks ütles Kallas, et tema meelest on küüniline see, kui need poliitikud, kelle tõttu eelarve juba varasemalt puudujäägis on, praeguse valitsuse peale näpuga näitavad.

Kiik: mina isiklikult teeksin maksureformi

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) selgitas, et tema vastupidiselt maksutõusu ei kardaks. Küll aga tõi minister välja, et praegune valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et maksud tõusma ei hakka.

"Minu isiklik lahendus on laiaulatuslikum maksureform, mida on peaasjalikult toetanud ka Keskerakond /---/, aga ma selles vaates olen nõus, et keset COVID-19 kriisi mingit suurt põhjalikku maksusüsteemi muudatust teha oleks ilmselt ka keeruline," lisas Kiik.

Ta selgitas, et eelmised valitsused tegid palju häid otsuseid, millest tõi eraldi välja pensionireformi. Justiitsminister Maris Lauri (Reformierakond) lisas, et pensionireform on tema hinnangul just üks peamised eelarve puudujäägi põhjustajaid, kuna seda tehes ei hakatud teisi kulusid kärpima.

Kärbete üle otsustatakse Lauri sõnul aga täpsemalt suvel ning ta palus, et inimesed oleks seejuures kannatlikud.

"Vahetevahel on neid otsuseid ja valikuid väga keeruline teha, aga ärme kiirusta. Just sellised ootamatult väljaöeldud asjad, mis ei ole tegelikult läbimõeldud, mis ei ole saanud nõusolekut ja ühist arusaama, tekitavad avalikkuses segadust," lisas justiitsminister.

Liimets: Eesti maine ei hakka kärpeid tehes halvenema

Välisminister Eva-Maria Liimets selgitas, et ka kaitsevaldkonda planeeritud kärped ei kahjusta kuidagi Eesti rahvusvahelist positsiooni.

Ta selgitas, et Eesti jääb endiselt esinduslikuks NATO liikmesriigiks, kes panustab kaitsekuludesse üle kahe protsendi SKP-st. "Meil ei ole seda mainekahju tulemas," lisas Liimets.

Ta tõi välja, et välisministeerium ei plaani kulusid kärpida inimeste pealt, küll aga võib muudatusi tulla välisesinduste töökorralduses. 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: