Põlva vald saab igal nädalal vähemalt ühe avalduse päikeseenergia kogumiseks rajatava pargi ehitusloa saamiseks. Kui park soovitakse rajada elamumaale või väikese küla ümber asuvale paarihektarilisele põllumaale, siis on omavalitsus ehitusloa andmisega keerulises olukorras, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Probleemiks ongi need suured päiksepargid. Seal tulebki konflikt kohaliku kogukonnaga ja seal on vaja kaaluda. Meil ka Lõuna-Eestis maakonna planeering paneb paika väärtuslikud maastikud," selgitas Põlva abivallavanem Martti Rõigas.

Võrumaal tekitab samuti vastakaid seisukohti arendjate soov rajada mitme hektari suuruseid päikesepaneelide parke miljööväärtuslikesse piirkondadesse.

"See hakkab häirima naaberkinnistute omanikke, kes seal lähedal elavad, hakkab muutma valla üldist ilmet. Need paneelid paigaldatakse eelkõige sellistesse kohtadesse, kus on ligipääs elektrivõrgule väga lähedal, seal lähedal elab tavaliselt palju inimesi ja see hakkab ka ilusaid Antsla valla vaateid segama," rääkis Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp.

"Selleks, et me 2050. aastaks oleksime süsinikuneutraalse energiasektoriga, me peame taastuvenergia tootmisse investeerima ja see taastuvenergia tootmine tuleb igasse valda ja piltlikult öelda igasse külla," rääkis Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak.

Ka põllumehed on keerulise valiku ees, kas pidada põldu edasi, rajada ise roheenergia park või müüa maa sageli tavapärasest kõrgemat hinda pakkuvatele arendajatele.

"See park ei ole päris väärtuslikul põllumaal, see on ikka vähemväärtuslikul põllumaal, kus kasvas võsa ja on liigniiske ja siin põldu pidada ei saanud," ütles põllumajandusettevõtja Kaido Kõiv.

Omavalitsuste hinnangul aitaks segadust vältida parkide asukoha määramine üldplaneeringutega või siis riiklikud regulatsioonid.

"Ma arvan, et kindlasti peaks proovima reguleerida seda teemat natuke omavalituste üleselt riiklikul tasandil, sest hädas on täna kõik omavalitsused," ütles Martti Rõigas.