Raik ja Sutter kirjutavad pöördumises, et kui enamikku Eesti linnadesse on taastuvenergia toetuse abil rajatud uued biomassil põhinevad koostootmisseadmed või katlamajad, siis Narva on nendest arengutest kõrvale jäänud.

Varem jäi Narva taastuvenergia toetusel rajatud biomassijaamade rajamisest kõrvale põlevkivienergia odava hinna tõttu. Praeguseks on CO2 kvoodi hind Euroopa heitmekaubanduse süsteemis tõusnud üle 50 euro tonnist ja põlevkivist enam odavat energiat toota ei saa.

Kuna kvoodi turuhind on märgatavalt tõusnud, saab kohalik soojatootja Enefit Power toodetava soojusenergia eest tänavu ligi kaks miljonit eurot kahjumit. Seetõttu esitab ettevõte ka konkurentsiametile uue ja kõrgema hinnaga soojahinna taotluse. Pöördumise kohaselt oleks sellel negatiivne sotsiaalne mõju, kuna Narvas on tööpuudus riigi keskmisest kaks korda suurem ja palk viiendiku võrra madalam.

Raik ja Sutter soovivad rahandusministeeriumilt lühiajalist leevendavat meedet, paludes riigikogus meneltuses oleva elektirturuseaduse muudatuse lõpuni menetlemist, et Enefit Power saaks taotleda fossiilkütuse biomassiga osaliselt asendamiseks taastuvenergia toetust. Toetusskeem piirduks kolme aastaga.

Samal ajal tahavad nad ka, et riik alustaks pikaajalise meetme ettevalmistamist ehk Narva soojamajanduse lahti sidumist põlevkivist. See tähendaks investeeringutoetuse abil taastuvenergia põhise tootmisvõimakuse arendamist Narvas, mis võiks alustada tööd aastal 2025.

"Selle meetme ellu rakendamiseks on MKM juba markeerinud vahendid Õiglase Ülemineku Fondi vahendite hulgast ning selle plaani ellu rakendamisega on ministeerium valmis edasi liikuma nii kiiresti kui võimalik," seisab pöördumises.