Ministeerium: õlitehase ehitamine ei anna alust üleminekufondi toetuse peatamiseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Enefit. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Rahandusministeeriumi hinnangul ei anna Euroopa Liidus süsinikumahukast majandustegevusest väljumise toetuseks loodud Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) reeglid otsest alust Eestit fondi toetusrahast ilma jätta, kui Eesti Energia ehitaks valmis kavandatava uue õlitehase.

"Rahandusministeeriumi hinnangul fondi reeglid toetustest ilmajäämiseks otsest õiguslikku alust ei anna," ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali ERR-ile.

Ta lisas, et Eesti on ühinenud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning seadnud endale sama eesmärgi ka riiklikul tasandil. "Valitsusliit on otsustanud, et põlevkivielektrist väljub Eesti hiljemalt aastaks 2035 ja põlevkivienergeetikast aastaks 2040. Õiglase Ülemineku Fond on oluline osa rahastamisvõimalustest, mis ülemineku võimalikuks teeb. Oleme teadlikud, et Euroopa Komisjonil on soov teema tõsta ja kindlasti tuleb Eestil anda põhjalikud vastused, kuidas me kliimaeesmärke sisuliselt täidame ja milline saab üleminek ning põlevkivienergeetikast väljumisstrateegia olema," selgitas Tali.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles sel nädalal, et Eesti Energia kavandatav õlitehas võib panna kahtluse alla Eesti võimaluse saada Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi (JTF) toetusi, mille kogumaht Eestile on 340 miljonit eurot.

"Läbirääkimised Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel JTF-i Ida-Virumaa territoriaalse õiglase ülemineku kava (TJTP) üle käivad, selles kontekstis ei ole Eesti informeerinud Komisjoni võimalikust investeeringust uue põlevkiviõli tootmise tehase ehitamiseks. Sellise investeeringu plaan tekitaks küsimusi rohelise ülemineku osas, mis võib mõjutada õiglase ülemineku kava kinnitamist Komisjoni poolt ja sellepärast asumegi seda nüüd Eestiga arutama," ütles Euroopa Komisjoni roheleppe kõneisik Vivian Loonela neljapäeval ERR-ile. Kava kinnitamine on eelduseks fondist toetuste väljamaksmisele.

Tali sõnul esitas Eesti 2019. aasta detsembris Euroopa Komisjonile oma energia- ja kliimakava, mis arvestas ka õlitehase rajamise võimalikkusega. "Selle kavaga on Euroopa Komisjon tutvunud ja oma hinnangu eelmise aasta oktoobris andnud. Oluline on muidugi rõhutada, et on täielikult välistatud, et Õiglase Ülemineku Fondi rahastust kasutatakse õlitehase rajamisel," märkis rahandusministeeriumi esindaja.

Vastuseks küsimusele, kas ministeeriumi hinnanul läheb Eesti Energia plaanitava õlitehase ehitamine kokku JTF-i eesmärgiga, ütles Tali: "Õiglase Ülemineku Fondist õlitehas kindlasti abikõlbulik ei ole ja sealt toetust taotleda või eraldada pole kunagi ka kavas olnud. Kui õlitehase rajamine 2020. aasta kevadel otsustati, nähti seda ühe vaheetapina põlevkivisektori üleminekul ja põlevkivienergeetikast väljumisel."

Tali rõhutas ka, et Õiglase Ülemineku Fondi reeglite kohaselt saavad kõik liikmesriigid, mis on seadnud eesmärgiks Euroopa Liidu tasandil kliimaneutraalsuse aastaks 2050, neile eraldatavad fondi vahendid täies mahus kasutusele võtta. Arvestades, et Eesti on selle eesmärgiga nõustunud, siis ei ole ministeeriumi hinnangul ka põhjust meile lubatud 340 miljoni euro suuruse toetussumma vähendamiseks.

Peaminister Kaja Kallas rõhutas neljapäeval, et kavandatav õlitehas ei tohi saada takistuseks, mis nurjaks Eesti võimaluse saada JTF-i toetusi.

"Põhimõtteliselt ei saa mitte ükski tehas olla selle tingimuseks või probleemiks sellele, et me seda üleminekurahastut kasutada ei saa. Sest Õiglase Ülemineku Fondi põhimõte on see, et me saaksime selles piirkonnas teha uue arenguhüppe, saaksime seda kasutada selleks, et meelitada sinna uusi investeeringuid, muuta seda piirkonda rohelisemaks ja muuta ka meie energeetikat rohelisemaks," rääkis Kallas (Reformierakond) neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "See on minu isiklik seisukoht. Ma arvan, et Õiglase Ülemineku Fondi ei tohi kindlasti kuidagi ohtu seada," rõhutas peaminister, lisades, et on algusest peale õlitehase rajamise osas väga skeptiline olnud.

Koalitsiooni teise osapoole, Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht ja riigihalduse minister Jaak Aab ütles aga reedel, et tema veendumuse kohaselt ei kujune õlitehas toetuse saamisel takistuseks.

Uus õlitehas peaks seniste kavade kohaselt valmima 2024. aastal ja saavutama täisvõimsuse aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 286 miljonit eurot.

Enefit tehnoloogiat kasutava tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter on öelnud, et uue tehase toel kasvab Eesti Energia aastane õlitoodang üle 700 000 tonnini – arvestades 2019. aasta keskmist vedelkütuste müügihinda, siis tähendab sellise koguse müük riiklikule energiafirmale ligi 250 miljoni euro suurust müügitulu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: