Sõerd: tegevuspõhise riigieelarvega jätkata ei saa

Foto: Priit Mürk/ERR

Üleminekuga tegevuspõhisele riigieelarvele on riigikogu andnud eelarve menetlemise pädevuse valitsusele, sest parlamendisaadikutel pole enam võimalik aru saada ega otsustada, kuidas raha tegelikult kasutatakse, ütles ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).

Sõerd pöördus õiguskantsleri poole, kuna tema hinnangul ei võimalda liigse üldistusastmega koostatud riigieelarve täita riigikogul põhiseaduslikku kohustust eelarvemenetluses kaasa rääkida. Õiguskantsler nõustus, et eelarveküsimuste otsustamine on läinud lubamatus ulatuses üle valitsusele.

Sõerdi sõnul pole probleemiks see, et riigieelarve oleks muutunud segaseks, vaid kulude loetelu on muudetud nii abstraktseks, et riigikogu liikmetel pole enam võimalik aru saada, milleks raha tegelikult kulutatakse.

"Üldistustase on selline, et võime rääkida juba sellest, et riigikogu ei tea, milleks raha tegelikult kulutatakse, kui eelarve käiku läheb. Siis ei saa rääkida, et riigikogu otsustab eelarve tulude-kulude üle," lausus ta.

Sõerdi sõnul tekib sellest mitu probleemi: esiteks tähendab see konflikti põhiseadusega, sest selle järgi otsustab riigikogu eelarve kulude-tulude üle. Tegevuspõhise eelarve praktika, et kulude real on programmid, mille tulemuslikkust mõõdetakse, tähendab seda, et eelarve üle otsustab pigem vabariigi valitsus, kelle pädevuses on riigi eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade koostamine.

"Riigikogu on andnud eelarve pädevuse ära valitsusele. Eelarves, mida riigikogu menetleb, peab olema näha, kuidas raha tegelikult kasutatakse, tegevuspõhine eelarve seda ei võimalda. /.../ Küsimus on selles, kas riigikogu võtab tagasi oma põhiseadusliku kohustuse otsustada eelarve kulude-tulude üle või annab selle valitsusele," lausus Sõerd.

Sõerdi sõnul lõpetab sellise üldistustasemega eelarve menetlemine ka arutelu riigikogus, sest saadikutel puudub info konkreetsete väljaminekute kohta.

"Kui riigikogu liige tahab teada midagi konkreetset, peab ta tegema päringu, aga see halvaks riigikogu töö. See on ka efektiivsuse küsimus. Eelarve menetlemise kvaliteet ei saa tõusta, kui töö on nii korraldatud, et riigikogu liige peab tegema päringu," ütles ta.

Sõerd tõi näiteks, et kaitsevaldkonna eelarve on jagatud praegu neljaks programmiks ning nende edukust hinnatakse mõõdikute järgi. Konkreetsete kulude kohta on vähe infot.

"See programmiline liigendus on sedavõrd üldine, et pole võimalik näha, milleks raha kulutatakse. Tegevuspõhises eelarves pole näiteks olemas kaitseväe orkestri rida. Seega on see 1,4 miljonit suurune kulu kuskil kajastatud, aga keegi ei tea, kus. See on kuskil programmi all, aga selle sisustab valitsus," nentis ta.

Õiguskantsleri soovitus oli muuta riigieelarve seadust ja sätestada täpsemalt kulude liigendus. Sõerdi hinnangul on seda vaja, sest tegevuspõhine eelarve pole end õigustanud ning nii edasi minna ei saa.

Sõerdi sõnul arutas ta seda teisipäeval ka riigikogu esimehe Jüri Ratasega ning tagasiside oli lootustandev.

Eelarve kulud tuleks uuesti üle vaadata

Riigieelarve kärpekava kohta ütles Sõerd, et ligikaudu 60 miljoni euro suurune kärbe suurt mõju miljardi euro suurusele defitsiidile ei avalda ning eelarve struktuursest tasakaalust ollakse väga kaugel. Samas tekitavad tema sõnul küsimusi nii mõnedki väljaminekud.

"Kui meil on sellised kärped, siis kas me saame jätkata maakondlike bussiliinide tasuta sõidu finantseerimist? Miks me eraldame 20 miljonit selleks, et teha Linnahallist konverentsikeskus? Miks mitte teha seda PPP projektina? 125 miljonit eraldati hiljuti Eesti Energia õlitehase ehitamiseks. Äkki see raha tagasi kutsuda, miks ei saa Eesti Energia seda raha laenata? On palju asju, mida tuleb küsida. Meil on tervise arengu instituut, seal on sada töötajat. Vaataks natuke laiemalt seda pilti. Mõnes valdkonnas me elame ikka väga laialt," märkis Sõerd.

Sõerdi sõnul lubab Eesti Panga hiljutine prognoos arvata, et tulude laekumine ja majanduse seis on paremad kui veel mõni kuu tagasi arvati, samas hoiatas ta kiiresti taastuva majanduse ja riikide rahanduspoliitiliste meetmete kooskõlas tekkiva inflatsiooniohu eest.

"Inflatsioon pressib sisse igalt poolt. Paratamatult ei saa keskpangad jätkata selle rahapoliitikaga, et raha trükitakse juurde. USA-s on põhioht juba inflatsioon. Inflatsioonihirm on suur ja see jõuab ka Euroopasse. Kui keskpangad on sunnitud rahapoliitikat muutma, siis riikide võlakirjade tootlused hakkavad kasvama ja see lükkab riikide laenukulud kohe üles," rääkis Sõerd.

Sõerd ütles, et Eesti peab siiski laenu võtmist jätkama, sest järgmiseks aastaks prognoositud miljardine puudujääk riigieelarves ei jäta muid võimalusi. "Probleem on selles, et me läksime 2017-2018 eelarvega järjest miinusesse, kui polnud mingit kriisi, hakkasime laenu võtma juba siis ja see oli viga. Nüüd peame tagajärgi likvideerima ja riigi rahandust korrastama," lausus ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: