"Neljas küsimus puudutab minu võimalikku osalemist kohtumisel dalai-laamaga. /---/ Mis puutub minu kui Eesti Vabariigi välisministri kohtumisse, siis tulenevalt oma ametist olen ma vajadusel valmis kõigiks kohtumisteks, mis lähtuvad Eesti huvidest ja välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidest," rääkis Liimets esmaspäeva õhtul riigikogus arupärimisele vastates.

Palvele täpsustada Eesti huvisid, mis oleksid kohtumise eelduseks, vatas Liimets: "Tõepoolest, olen valmis kõikideks kohtumisteks, mis on Eesti Vabariigi huvides ja lähtuvad Eesti Vabariigi välis- ja julgeolekupoliitilistest eesmärkidest. Nende seas see tähendab seda, et need kohtumised täiendaksid Eesti Vabariigi välispoliitika ja julgeolekupoliitika eesmärke ehk tugevdaksid meie iseseisvust, aitaksid kaasa meie rahvusvahelise maine tugevdamisele maailmas ja kindlustaksid meie iseseisvust."

Liimets lükkas ka ümber Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmete arupärimises edastatud väite, justkui oleks dalai-laamaga kohtunud ainult president Arnold Rüütel, kes on EKRE auesimees. "Minu andmetel on dalai-laamaga kohtunud president Toomas Hendrik Ilves aastal 2011, samuti Mart Laar peaministrina ja kaitseministrina. Samuti on varasemast ajast veel toimunud Eesti valitsusliikmete kohtumisi dalai-laamaga," ütles välisminister.

Kommenteerides inimõiguste olukorda Hiinas ning sealseid rikkumisi, märkis Liimets, et on rikkumisi kritiseerinud ise ning samas teeb Eesti seda ka Euroopa Liidu koosseisus.

"Kinnitan ka siit riigikogu kõnepuldist veel kord, et inimõiguste osas on Eesti selge seisukoht, et inimõigused on universaalsed ja neid tuleb järgida kõikjal. Rääkides inimõiguste küsimusest Hiinas, olen ka mina lisaks Hongkongile ja Xinjiangile toonud esile ka Tiibeti ja Sise-Mongoolia. Seega arupärimises esitatud väide, et Eesti on inimõiguste olukorra tõstatamisel keskendunud eeskätt on Hongkongile ja Xinjiangile, kuid on mööda vaadanud ülejäänud rahvusvähemuste õigustest Hiinas, ei pea paika," rääkis välisminister. "Euroopa Liit, see ongi Eesti koos meie sõprade ja partneritega, mitte anonüümne Brüssel. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti hea seisnud muu hulgas selle eest, et Tiibeti inimõiguste teema leiaks kajastamist Euroopa Liidu inimõiguspoliitikas, Euroopa Liidu suhetes Hiinaga," ütles minister.

Tema sõnul tõstatas Euroopa Liit 2019. aasta aprillis inimõiguste dialoogi kohtumisel Hiinaga terve rea Tiibeti olukorraga seotud muresid ning nõudis Tiibeti aktivistide – kirjanike, usutegelaste, sealjuures Tashi Wangchuki ja Lobsang Dargye vabastamist. "Euroopa Liit on ka ÜRO Inimõiguste Nõukogus kutsunud Hiinat üles austama tiibetlaste põhiõigusi. Kuigi Hiina peatas inimõiguste dialoogi Euroopa Liiduga, jätkame selle eest seismist, et Tiibeti inimõiguste küsimus leiaks kajastamist Euroopa Liidu ja Hiina kahepoolsetes suhetes," rõhutas Liimets.

Vastates küsimusele välisministeeriumil kontaktidest Tiibeti inim- ja kodanikuõiguste eest võitlejate ja aktivistidega rääkis Liimets, et Eesti alaline esindus ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures on olnud pidevas kontaktis Tiibeti inimõiguste teemat tõstatavate Tiibeti büroo ja "Save Tibet" kampaania esindajatega.

Välisministri kinnitusel ei lähene Eesti inimõiguste rikkumisele valikuliselt, olgu tegemist rikkumistega kas Hiinas või mujal maailmas. "Eesti on oma erinevates sõnavõttudes ja avaldustes käsitlenud lisaks inimõiguste rikkumisele Hiinas ka inimõiguste olukorda Süürias, Myanmaris, Burundis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Põhja-Koreas, Malis ja Valgevenes. Samuti oleme viidanud oma sõnavõttudes inimõiguste rikkumisele tõepoolest ka Venemaal. Riikide ühisavalduste kaudu oleme kaasa rääkinud inimõiguste rikkumistele ka Venetsueela, Nicaragua, Egiptuse, Saudi Araabia ja Filipiinide inimõiguste teemal. Läbi aastate on Eesti olnud paljude riigipõhiste inimõiguste resolutsioonide vaderiks ehk eesrääkijaks, nagu Põhja-Korea, Iraani, Myanmari, Süüria, Eritrea, Jeemeni, Venetsueela, Burundi, Somaalia, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Sudaani, Nicaragua, Lõuna-Sudaani, Mali, Liibüa ja Valgevene teemaliste inimõigusrikkumiste küsimustes. Lisaks võtab Eesti regulaarselt sõna inimõiguste olukorra korrapärase ülevaate mehhanismi istungitel Genfis, kus oleme teinud soovitusi inimõiguste olukorra parandamiseks väga erinevates riikides. Viimasel kahel istungil oleme näiteks teinud soovitusi riikidele, nagu Liibanon, Nepal, Omaan, Myanmar, Belau, Namibia, Niger, Saalomoni saared ja Somaalia. Eesti on erinevate temaatiliste riikide koalitsioonide kaudu ühinenud ühisavaldustega meediavabaduse teemal lisaks Hiinale ka Valgevenes ja Myanmaris ning inimõiguste, sealjuures LGBT-inimeste olukorra teemal Tšetšeenias," loetles minister Liimets.

"Eesti tegutseb inimõiguste kaitsmisel ja demokraatlike põhimõtete edendamisel Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud inimõiguste diplomaatia tegevuskava alusel. Tegevuskavas toodud suunised ja ülesanded tuginevad suuresti sellel, kuidas Eesti on neis küsimustes ka varem tegutsenud. Näiteks inimõiguste rikkumiste teemal Hiinas jätkab tänane valitsus varasemat Eesti poliitikat. See on kindlatel alustel ja see on laiapindselt tõepoolest, nagu siin ka arupärimises viidati. See lähtub sellest, et inimõiguste kaitse on universaalne," lõpetas välisminister oma vastuse EKRE liikmete arupärimisele.