Frank Jüris: Hiina vähemustepoliitika – jälitustegevusest genotsiidini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Frank Jüris Autor/allikas: RKK

Hiina Kommunistlik Partei (HKP) näeb vähemuste küsimuses eksistentsiaalset ohtu riigi terviklikkusele, mida, nagu Taiwani küsimustki, ei saa Hiina liidri Xi Jinpingi järgi lõpmatuseni edasi lükata, kirjutab Frank Jüris algselt Diplomaatias ilmunud ülevaates.

Enne Xi Jinpingi viljeletud vähemustepoliitika sarnanes suuresti Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa aidanud NSVLi kultuurautonoomiale. Teise põlvkonna vähemustepoliitika on seadnud eesmärgiks tugevdada riiklikku identiteeti rahvusliku identiteedi arvelt, lähtudes sulatusahju põhimõttest.

Ühelt poolt tähendab see vähemustele antud eriõiguste (ülikooli sisseastumisel, pereplaneerimisel, keeleõppes) vähendamist ja teisalt riikliku identiteedi tugevdamist, rõhudes neljale ühtekuuluvusele: isamaa, hiina rahvas, hiina kultuur ja sotsialismi tee.

Varasem majandusintegratsioonil põhinev lähenemine vähemuste küsimuse lahendamisel pole olnud edukas, sest ebavõrdsus vähemuste ja sisserännanud han-hiinlaste vahel on kasvanud, tuues kaasa rahutusi Lhasas (2008), Ürümqis (2009) ja Sise-Mongoolias (2011). HKP on teinud sääsest "separatismi" elevandi, mida üritab kõrvaldada teise põlvkonna vähemustepoliitika abil. 

Politseiriik

Vältimaks uue poliitika vastaseid rahutusi, hakati autonoomsetes piirkondades etteruttavalt juurutama politseiriiki, mis seisneb võrgustikupõhisel sotsiaalsel kontrollil. Administratiivsed üksused üle kogu riigi on jagatud piirkonniti vastutusaladeks, mille üle teostatakse järelevalvet nii moodsat tehnoloogiat kasutades kui ka läbiotsimisi korraldades. 

2011. aastal Tiibeti parteisekretäriks tõusnud Chen Quanguo täiustas sotsiaalse kontrolli süsteemi mugavuspolitseijaoskondadega (tänavanurga-politseijaoskondadega), mille arv küündis Tiibetis Cheni valitsemisaja lõpuks 2016. aastal 700-ni ning töökuulutuste põhjal oli värvatud sisejulgeoleku tarvis üle 12 000 inimese, kellest enamik olid tiibetlased. See oli neljakordne tõus võrreldes varasema perioodiga.1

Järgmisel ametipostil Xinjiangi parteisekretärina on Chen Quanguo kasutanud Tiibetis edukaks osutunud, eespool kirjeldatud meetodeid, täiustades neid integreeritud ühise operatsioonide platvormi (IJOP) rakenduse kasutuselevõtuga, mille järgi algoritm otsustab tänavakaamerate, wifi nuuskijate ja turvaväravate kogutud andmete põhjal, kas kahtlustatav tuleks ennetavalt saata ümberõppele.

IJOP-i järgi piisab seadusesilma huviorbiiti ja ümberõppele saatmiseks krüpteeritud suhtlusrakendustest telefonis (WhatsApp), suurenenud elektritarbimisest või sagedasest kodu tagaukse kasutamisest ning vähesest suhtlusest naabritega, mis iseenesest pole Hiinas seadusvastased tegevused.2

Süüdiolemise presumptsioon

Lekkinud Karakaxi ja Aksay nimekirjade põhjal algas Xinjiangi turgi keeli kõnelevate vähemuste ümberõppele saatmine 2017. aasta aprillis ja seda tehti ilma kohtuotsusteta, lähtudes mitte süütuse, vaid süüdiolemise presumptsioonist. Ümberõppele saatmiseks piisas ka sellest, kui aastate eest oli kantud habet või hidžaabi, taotletud passi ilma välisriiki reisimata, sugulased elasid välismaal jne.

Massiline jälitustegevus ja süüdimõistmine ilma kohtu otsuseta on vastuolus nii Hiina enda põhiseadusega kui ka rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate seadustega.3 

Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi (ASPI) andmetel hoitakse alates 2017. aastast rajatud enam kui 380 Xinjiangi ümberõppeasutuses ilma kohtuotsuseta kinni sadu tuhandeid inimesi, kes kuuluvad turgi keeli kõnelevate vähemuste hulka. Erineva julgeolekuastmega ümberõppeasutuste juurde kuuluvad ka tootmishooned, mis annab alust kahtlustada, et lisaks ideoloogilisele töötlemisele ja keeleõppele tegeletakse seal ka sunnitööga.4 

Vaesusvastase võitluse nime all, mis ühtlasi tähendab ka võõrandamist traditsioonilisest elulaadist ja kultuurist, on Hiinas vähemusi varemgi ümber asustatud, võttes neilt esivanematelt päritud maad kaevanduste, farmide või istanduste tarbeks. Uue arenguna on aastail 2017–2019 enam kui 80 000 uiguuri saadetud sunnitööle Xinjiangis ja mujal Hiinas asuvatesse tehastesse, millest on tarneahela kaudu kasu saanud ka 82 Lääne ettevõtet.5  

Sundsteriliseerimine ja sunnitöö

Karakaxi nimekirja alusel oli levinuim ümberõppele suunamise põhjus pereplaneerimise poliitika rikkumine. Edasiste rikkumiste vältimiseks sundsteriliseeritakse naisi riikliku programmi alusel, mis on otsene tõend selle kohta, et Hiina paneb muu maailma vaikival heakskiidul toime genotsiidi.6 

Euroopa vägevad sisendavad endale mantrana, et globaalsete probleemidega tegelemiseks on vaja teha koostööd HKP-ga, kes on end korduvalt tõestanud vastutustundetu partnerina, vaikides koroonaviiruse puhangust, rajades Lõuna-Hiina merre tehissaari, tasalülitades Hongkongi autonoomiat jne.

Ometi jäid EL-i juhid Hiinaga investeerimislepingut sõlmides uskuma Hiina lubadusi, millest osa oli Hiina andnud juba Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) liitumisel.

Suureks võiduks peetakse Hiina umbmääraseid lubadusi sunnitöö kohta, millel on mõju pigem lubaduste uskujate südametunnistusele kui kannatajatele, sest Pekingi taliolümpiamäge 2022. aastal jälgitakse tribüünilt suure tõenäosusega sunnitööga toodetud kaitsemaske kasutades.


Viited

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: