Eksperdid: Läti majanduse kahanemise taga on karmimad piirangud

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riia keskturg. Autor/allikas: ERR

Peamine põhjus, miks tänavu esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas üle viie protsendi ja Läti SKT kahanes 1,3 protsenti, oli koroonapiirangute erinevus, ütlesid ERR-ile Luminori peaökonomist Tõnu Palm ja tema Swedbanki kolleeg Tõnu Mertsina.

Et viiruse teine laine jõudis Lätti varem ja levis kiiremini, kehtestati seal varem ja karmimad piirangud kui Eestis ning eelkõige sai kõva hoobi jae- ja hulgikaubandus, ütles Palm.

"Läti puhul oli eratarbimine kogu eelmise aasta jooksul nõrk, langedes veidi vähem kui kümme protsenti. Ka tänavune esimene kvartal tõi seitsmeprotsendise languse, meil oli langus rohkem kui kaks korda väiksem. Kui meie majandusse panustas hulgi- ja jaekaubanduse sektor, siis Lätis olid tarbijad tõmmanud kõvasti koomale nii toitlustuse, majutuse, reisimise kui ka püsikaupade ostude arvelt," lausus Palm.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kindlasti mõjutas Lätis üldpilti ka vähesem kindlustunne nii ehituses, tööstuses kui teeninduses.

"Kui üksikute komponentide järgi vaadata, siis eratarbimine vähenes ka Eestis, ligikaudu kolm protsenti, aga Lätis oli see langus seitse protsenti. Kuna eratarbimine on ligi poolt SKT-st, siis viib see ka majanduspilti tugevalt allapoole," lausus Mertsina.

Teine suurem erinevus Eesti ja Läti majanduse vahel olid investeeringud, märkis Palm. "Eesti näitas mullu väga tublit kasvu võrreldes mitme teise Euroopa riigiga. Eriti kolmandas-neljandas kvartalis IT sektoriga kaasatud investeeringutega. Esimeses kvartalis trendid jätkusid. Kui Lätis oli investeeringute langus rohkem kui kolm protsenti aasta baasil, siis Eestis oli 5,4 protsenti kasvu," lausus ta.

Esimese kvartalis kasvasid Eestis ka eraisikute investeeringud kinnisvarasse ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse.

"Siin tuleb suur vahe – kui eratarbimine, tööturg on olnud Lätis nõrk, palgakasv on olnud nõrgem kui Eestis, siia juurde piirangud, siis loomulikult tarbija lahutas väga suure osa majanduskasvust," ütles Palm.

Mertsina tõi välja, et kriisi mõjud on Lätis tugevamad ka transpordisektoris. "Kui Eestis esimeses kvartalis pöördus transpordisektor päris mõõdukale kasvule, ligi viis protsenti, siis Lätis oli transporditegevusalas langus üsna suur, miinus kaheksa protsenti. Suurimaks põhjuseks oli Air Balticu suur osakaal ja mõju selle sektori tulemustele," lausus ta.

Lisaks oli Eestis esimeses kvartalis erandlikult väga tugev maksulaekumine, märkis Palm.

Mertsina sõnul oli Lätis kehvem eelkõige netotootemaksude ehk käibemaksu ja aktsiiside laekumine. "Ligi pool Eesti kogu 5,4-protsendisest SKT kasvust tuli netotootemaksude väga tugevast suurenemisest. Lätis oli netotootemaksude kasv ligi 10 protsenti, ka väga tugev kasv, aga Eestis oli see lausa 25 protsenti," ütles ta.

Suuremad oli Eestis ka valitsussektori kulutused tervishoiukriisiga toimetulekuks ning ka see mõjutas majandusnäitajaid, lisas Mertsina. Lätis kasvas valitsussektori tarbimine esimeses kvartalis kolm protsenti, Eestis seitse protsenti.

Eestil ekspordis edumaa

Samal ajal kui Eesti eksport kasvas, langes Läti eksport mullu 2,9 ja tänavu esimeses kvartalis 0,8 protsenti. Palmi sõnul pole vahe kahe riigi vahel suur kaubaekspordis, vaid teenuste ekspordis.

"Majandused liiguvad rohkem innovatiivse teenusmajanduse suunas ja seal Eesti kaardid on head – kui me panustame infotehnoloogia kõrval ka inseneeriale ja aitame tööstust automatiseerida, digitaliseerida ja tuua innovatsiooni sisse," lausus Palm. 

Mertsina märkis, et kuivõrd ekspordi mõju SKT-le on väga suur, siis tähendas juba see, et Eestis kasvas eksport esimeses kvartalis neli protsenti, suurt edu Eestile.

Samas edestas Läti Eestit kasvuga tööstuses. "Läti puhul on tugev elektroonika, elektrikaupade eksport. Tööstuse kasvus on meil lätlaste poole vaadata, oleme maha jäänud, peaksime rohkem töötlevale tööstusele tähelepanu pöörama," lausus Palm.

Palmi hinnangul tähendab piirangute kadumine, et ka Lätis ja Leedus kasvab majandus viimase kolme kvartaliga tormiliselt. Eesti SKT aastane kasv peaks jääma nelja-viie protsendi juurde, märkis Palm.

"Aastakasv peaks kiirenema teises kvartalis. Aasta lõpp saab täiendavat süsti teenuste sektoris, sest suvi vaatab vastu. Piiranguid lõdvendatakse ka Euroopas, kus saame näha kahekohalist tööstuse kasvu ja ka ekspordi kasvu. Eesti eratarbimine, mis oli kolmeprotsendises languses, pöördub tublile kasvule. Me harjume ära viie-kuueprotsendise kasvuga. Eesti jäi esimeses kvartalis kiirema kasvuga Euroopa riikide hulka, teises lähevad mõned riigid meist mööda. Aasta kokkuvõttes prognoosid vaatavad tubli nelja-viieprotsendise kasvu peale," lausus Palm.

Mertsina oli prognoosides ettevaatlikum, märkides, et aprillis tehtud prognoosid, kus Eestile ennustati tänavuseks majandusekasvuks kolm ja Lätile 3,1 protsenti, tuleb nüüd ümber teha ja ülespoole korrigeerida. 

Läti SKT vähenes 2021. aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 1,3 protsenti, Eesti SKT kasvas samal ajal 5,4 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: