Eesti Energia heidab Eleringile ette erapoolikust

Eesti Energia heidab Eleringile ette, et nende avaldatud Läänemere energiavõrgu visioon ja igapäevane tegevus ühisprojekti arendamisel seavad küsimärgi alla nende erapooletuse ja osapoolte võrdse kohtlemise.
Eesti Energia arendab koos Taani firma Orstediga Liivi lahte tuuleparki, samal ajal arendab riik koostöös Lätiga omaette meretuulepargi ala koos riikidevahelise ühendusega.
Riigid viivad tuulepargi rajamiseks koos läbi uuringud ja kui vastavad load on olemas, korraldatakse pargi rajaja leidmiseks enampakkumine. Elering uurib Läti võrguettevõtjaga lahendusi tuulepargi elektrivõrguga ühendamiseks.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pöördus Eleringi juhi Taavi Veskimäe poole, kuna Eleringi avaldatud Läänemere energiavõrgu visioon ei hõlma Eesti Energia arendatavat Liivi lahe tuuleparki. Energiafirma hinnangul on Eleringi visioon koostatud ainult võrguoperaatorite projekti arvesse võttes.
Sutter juhib pöördumises tähelepanu, et riikide poolt allkirjastatud memorandumi kohaselt võib ühisprojekt hõlmata mitte vaid ühte konkreetset Eesti ja Läti vahelist mereala, vaid mitut ala ja projekti, võttes arvesse nii olemasolevaid kui uusi projekte.
"Kahetsusväärselt ignoreerib Elering AS-i poolt avaldatud Läänemere energiavõrgu visioon seda olulist vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud põhimõtet. Seetõttu teeme käesolevaga Elering AS-ile ettepaneku järgida edaspidi erinevate meretuulepargi arendusprojektide võrdse kohtlemise põhimõtet ning lähtuda sellest ka planeeritava mereühenduse kavandamisel," kirjutas Sutter.
Näiteks toob Sutter Eleringi avaldatud uudise Eleringi ja Läti põhivõrgu ettevõtja AS Augstsprieguma tikls (AST) vahel sõlmitud kokkuleppest, mille raames uuritakse parimaid võimalikke lahendusi kahe riigi vahel rajatava ühise meretuulepargi ühendamiseks Eesti ja Läti elektri põhivõrkudega.
Eesti Energia hinnangul asetatakse uudises eraldi teiste arendajate poolt kavandatavad ja kaugele arenenumad projektid nagu Liivi lahe tuulepark, mis on jõudnud hoonestusloa menetluse staadiumisse. See pole energiafirma hinnangul kooskõlas ei võrdse kohtlemise põhimõtete ega memorandumis esitatud eesmärkidega.
Sutteri sõnul tuleks ajakavasse ka lisada teised tuulepargid, eriti arvestades seda, et Eesti Energia ja Orsted plaanivad tuulepargi valmis ehitada juba 2030. aastaks.
"Käesolevaga teeme mere-energiavõrgu kavandamisel ettepaneku käsitleda eelarenduses olevaid edasijõudnud projekte võrdväärsetena riiklike projektidega, eelkõige Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargiga," seisab pöördumises.
Elering on kavas välja toonud, et meretuuleenergia projektid Läänemeres saavad teostatud ilma toetusteta. Eesti Energia hinnangul on praeguses olukorras Balti riikides projektide arendamisel keeruline tagada mastaabiefekti saavutamist, mistõttu tuleks riikide toel aidata riske maandada, Eleringi visioonidokumendist lähtudes turuosaliste jaoks riskid kasvaksid.
Eesti Energia on varem avaldanud, et soovib investeeringule ka riigipoolset garantiid, et juhuks kui elektri hind peaks langema teatud piirist allapoole, maksaks riik vahe kinni. Majandusministeerium selleks põhjust ei näe ning riigi hinnangul võiksid taastuvenergia projektid valmida ilma toetuseta.
Toimetaja: Barbara Oja