Eesti Energia tahab osa mereühendusest Lätiga, riik järele ei anna

Tuulik.
Tuulik. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Eesti ja Läti uurivad koos võimalust riikide algatusel rajatava meretuulepargi võrku ühendamiseks ja neljanda ühenduse loomist. Riigile kuuluv Eesti Energia paneb pahaks, et projekt energiafirma Liivi lahe tuulepargiga ei arvesta.

Eesti ja Läti ühise meretuulepargi projekti Elwind raames teevad kaks riiki uuringud Eesti ja Läti merealadel, et valmistada ette tuulepargi rajamine ja ehitada selleks riikide vahele neljas võrguühendus.

Tuuleparki riigid ise siiski rajama ei hakka, selleks otsitakse konkursiga energiafirma, mis on projekti ehitamisest huvitatud. Projekti kulud ja tulud jaotuvad esialgu kahe riigi vahel võrdselt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul on praeguseks leitud hankega ettevõte, kes otsib nii Eesti kui ka Läti vetes projekti jaoks sobivamat kohta.

"Kuskil novembri lõpus-detsembri alguses peaks see töö valmis olema, kus konsultant on kõige optimaalsemad alad välja pakkunud," rääkis Tatar ERR-ile.

Eesti Energia peab Eleringi uuringuid ebaõiglaseks

Elering hakkab uurima meretuulepargi maismaavõrku ühendamise alternatiive ja koostama tehnilisi soovitusi ning hinnakirja mereala ühenduste loomiseks. Eesti Energia on mitmel puhul pöördunud Eleringi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole viidates, et võimalikud trassiuuringud peaksid hõlmama ka Liivi lahe tuulepargi ala.

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis kirjas Eleringile, et Liivi lahe tuulepargi asukohta arvestamata jättes on ettevõtte hinnangul tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Sutter rõhutas, et Elering peab oma tegevustes arvestama, et kõikide meretuuleparkide ühendus põhivõrguga oleks võimalikult selge ja detailne. Eesti Energia ootab ka, et mereühenduste loomise tehniliste soovituste ja hinnakirja koostamisel võetaks arvesse Liivi tuulepargi projekti ja see ei sõltuks vaid Elwindi pargi planeeritavast asukohast.

Asekantsleri sõnul Elwindi projekti uurimise ala teiste tuuleparkide alasid ei kata. "Me täna oleme ikkagi teinud põhimõttelise otsuse, et me kellelgi, kellel hoonestusloa menetlus on juba käivitatud, alasid käest võtma ei lähe. Vaatleme täna ikkagi täiesti uusi alasid, neid, mis on käimasolevas merealade planeeringus potentsiaalsed alad. Pigem otsime Elwindi ala nende hulgast," rääkis Tatar.

Ühises projektis on üks kriteerium sobivale merealale kahe riigi vetes leiduvate alade omavaheline lähedus või võimalus neid elektriühendusega ühendada. See siiski ei tähenda, et vaadeldakse vaid kohti, kus merealad seljakuti on. Uuringute käigus hinnatakse nii võrguga liitumise võimalust, looduskaitselisi piiranguid, mere sügavust kui jääolusid.

Tatar rõhutas, et riigid ise tuuleparki ehitama ei hakka, vaid teevad selleks ära vajalikud ettevalmistused, selline mudel on levinud tuuleparkide arendamisel Lääne-Euroopas.

"Riigid teevad lihtsalt keskkonnamõjude hinnangud neil aladel ära, loovad selle kindluse, et sinna saab sellise suurusega tuulepargi rajada. Loovad kindluse, mis on elektrivõrguga liitumise tingimused, hoolitsevad selle eest, et täiendav elektriühendus Eesti ja Läti vahel saaks Euroopa Liidu kaasrahastust, selles mõttes on tarbijatele soodsam. Kui need tööd on tehtud läheb projekt ikkagi sisuliselt enampakkumisele, kus huvitatud energeetikaettevõtted saavad projekti osta ja sinna tuuleparki rajama hakata," ütles ta.

"Jõuame sinnapaika, et ei pea enam ostma põrsast kotis, vaid ostad õiguse sisuliselt rajada meretuulepark kindla suurusega ja kindla pakkumisega," ütles Tatar.

Neljanda ühenduse rajamisel ootavad Eesti ja Läti toetust Euroopast

Euroopast oodatav kaasrahastus elektriühenduse rajamisele on ka üks põhjustest, miks ei saaks projektis arvestada juba olemasolevate planeeringutega. Kui Eesti Energia hinnangul oleks Liivi lahe tuulepargi projekti kõrvale jätmine ebavõrdne, siis riigi hinnangul oleks vastu tulemine just konkurentidele ülekohtune.

Tatari sõnul on huvi Läänemerre meretuuleparkide vastu suur ja pea iganädalaselt pöördub riigi poole rahvusvahelisi energeetikaettevõtteid, kellel on huvi. Samas ootab ministeerium Elwindi projektil konkureerima ka Balti ettevõtteid.

Eesti Energia mure on Tatari sõnul arusaadav. "Kõigile meeldiks kui uus neljas ühendus Eesti ja Läti vahel jookseks nende nina eest läbi, siin oleks hõlbus ennast liita, eriti kui seda ühendust kaasrahastatakse või sponsoreeritakse maksumaksja poolt," märkis ta.

"Teisest küljest on üksnes loogiline, et Elering ja Läti süsteemihaldur täiendava neljanda ühenduse planeerimisel arvestavad kõigi erinevate aspektidega ja arvestavad ka seda, et kui ühendust tõepoolest tulevikus kaasrahastatakse Euroopa Liidust, siis ei tohi sellest tekkida ülekohut teiste turuosaliste suhtes. Et ei oleks nii, et võidab see, kelle hoovist ühendus läbi jookseb ja kellel on väga lihtne liituda, et teised jäävad pika ninaga. Siin on kindlasti oluline, et Elering kohtleks kõiki võrdselt ja selles võtmes on üksnes loogiline, et ühendus hakkaks käsikäes liikuma ja arenema koos Elwindi projektiga, kus uuele liitumisele saavad turupõhiselt kõik konkureerida. Automaatset ebavõrdsust ei ole sisse ehitatud, et see viiakse ühe või teise arendaja ukse eest läbi, kes õigel ajal piltlikult meresse sobiva ala broneeris," rääkis Tatar.

Asekantsleri sõnul planeeris Eesti Energia Liivi lahe projekti juba enne Elwindi plaane ning energiafirma on juba algselt arvestanud radiaalühenduse loomisega lähimasse maismaa alajaama ja mitte riikidevahelise ühendusega, mida süsteemioperaatorid planeerivad.

Eesti Energia projekt võib Tatari hinnangul valmida ka kiiremini kui Elwindi projekt ning sellisel juhul poleks energiafirmal mõistlik uut ühendust ootama jääda.

"Eesti Energia on täna öelnud, et nende soov on Liivi lahe projekt isegi enne 2030. aastat valmis ehitada. Me ministeeriumi poolt ainult tervitame seda sammu. Nende keskkonnamõjude hinnang on edasi liikumas ja võib-olla neil ei olegi mõistlik selle Elwindi ja neljanda ühenduse taga oodata. Kui nende tempo on kiirem, neil on võimalik ühendus juba varem välja ehitada," sõnas asekantsler.

"Kui neil on aega oodata, siis tasub vaadata, kust Eesti-Läti neljanda mereühenduse kaabel jooksma hakkab ja siis vaadata, kas neil on mõistlik liituda selle merekaabli külge või odavam ja lihtsam liikuda algse plaani juurde otse maismaale. See natuke sõltub Eesti Energia liikumise tempost," rääkis Tatar.  

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: